Volgi vaim puudutab müüre ja müüte

Eva-Liisa Linder

         Emajõe Suveteatri „Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili”, idee autor ja lavastaja Leino Rei, muusikaline kujundaja Peeter Volkonski. Mängivad Peeter Volkonski, Merilin Kirbits ja Kristo Toots. Esietendus 25. VI Tartu toomkiriku varemetes.          Lisaks mullusuvisele „Põrgupõhja uuele Vanapaganale” mängis Emajõe Suveteater Tartus Toomemäel sel suvel kammerlikumat koguperelavastust „Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili”. Toomkiriku varemete punastest tellistest nurgake on uue mängupaigana väärt leid, külglöövi torni alla mahub kuni sadakond vaatajat. Salapärase sissepääsu taga avaneb vabaõhu lavaruum, mis kõneleb selle enda keeles. Endise katedraali ehtsad tellisgootika  stiilis torni käigud lubavad eri tasanditel ja suundades efektselt liikuda – see võimalus on lavastuses ka edukalt ära kasutatud. Etenduse eel kõlab lindilt linnulaul, mis paneb üles suvetaevasse kissitama, ja pole ime, kui keset mängu saab peotäiest liivast näitlejate jalge alla kõrb. Nii haaratakse mängu ka taevas ja maa. Mängupaiga loomulikule võlule lisandub napp kujundus: rohelised kunstväädid looklevad müüril ja  katavad ühte seina pika vaibana, mille tagant jutukoopa külalisele vilksatab Sinihabeme salakambri luukere. Esiridadesse istunud lapsed on seekordse muinasjututeatri peamine sihtrühm. 

    

Lavastaja Leino Rei, kes toomkiriku suveteatrist näitlejana tuttav, on nüüd lavastajana  seadnud vaatamiseks kolm tuntud lugu: Aadama ja Eeva loo piiblist, Charles Perrault’ „Sinihabeme” muinasjutu ja vendade Grimmide „Rapuntsli”. Lugusid raamistab legend müürivaim Volgist, kes seina seest välja hiilib ja sel ajal, kui müür norinal magab, lastele jutte vestab. Volk pajatab ja lood saavad liha luudele niikaua, kuni müür taas üles ärkab ja vaim peab lõpetama.     

Väärt idee – elustada vanade seinte vahel vanad lood. Pikas rohelises rüüs habeme ja kepiga müürivaim osutab kõigepealt XIII sajandist pärit alusmüürikividele ja lisab tähenduslikult, et need on pärit ajast, mis „palju vanem,  kui teie üldse oletegi”. Aga sõnad on veel vanemad … Ja ta alustab lugu ajast, kui „üldse mitte midagi ei olnud”, kui tuli Looja ja hakkas looma.   

Napp lavakujundus, lihtsad vahendid, esiplaanile tõuseb jutuvestja vaim ja vaimsus. Poeedihingega näitleja sobib lastega. Tema jutustamisviisist saab väärtus omaette: ilmete ja rõhutustega juhatab ta lapsed läbi muinasjuturadade,  osutab elutargalt paradoksidele ja kannab noored kuulajad nalja abil üle hirmu kuristike. „Sinihabeme” tuntud õuduslugu omandab episooditi lausa koomilise multifilmi värvingu. Kui vaja, kehastub Volkonski ise Jumalaks ja tema pikast kepist saab madu, aga ta võib olla ka Sinihabe või nõid. Juttu täiendavad tema enda täheldused, näiteks: „Küsimusi on alati rohkem kui vastuseid. Aga ega vastuseid enne saa, kui ei ole küsimusi”.   

Pärast esimesi lugusid on aeg siduda otsad: hea tegelase (Jumala) keelust üle astudes läheb halvasti, kurja inimese (Sinihabeme) käsu eiramine võib aga lõppeda hästi. Kolmanda loo järel jäävad aga seosed endal luua ja sõnum sõnastada. Merilin Kirbits ja Kristo Toots kehastuvad taustal erisugusteks tegelasteks, kelle liikumisest kujuneb lavastuse rütmikas koostisosa.  Teatrimängu kestel saab tornist Sinihabeme loss ja Rapuntsli vangikong, piibliloo linakarva rõivad asenduvad värvikate ajastukostüümidega, Rapuntsel päästab taas kord valla oma pikad nähtamatud juuksed. Suvised eriefektid elustavad omakorda mängupaika: nähtud etenduse ajal kõmanud äike lisas Sinihabeme loole õudusfilmilikke akorde. Aeglaselt etenduspaigale langev linnusulg või Volgi sõrmede alt murenev müüripuru tõmbavad tähelepanu.         

Toomemäelt alla tulles jääb kripeldama peamiselt tekstide valik ja küsitav kokkukõla. Keelatud vilja teema on nagu kõrs, mille otsa lükitud eri ajastu- ja kultuuritaustaga lood, kuid eri päritolu marjad-viljad ei pruugi anda sobivat maitsebuketti. Toome varemed on  teatrimänguks soe ja sobilik koht, seda järeldust kinnitavad ka äsja augustis antud kaks lisaetendust. Vaimude tunni ajal müüride vahele lennanud esimene pääsuke lubab loota inspiratsiooni edasisteks tekstivalikuteks ja lavastusleidudeks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming