A?ot Jegikjan

Ene Lukka-Jegikjan

  Autor on advokaat

Tuleb välja, et sellel, kes esimesena kirjutab, on õigus. Üks autor võib kirjutada sinust nii, nagu sa oleksid kuningas või ingel või väga hea inimene. Aga teine autor võib sinust teha igava ja halva inimese? Aga sa katsu jõuda kirjutada esimesena! Seda nimetatakse päästvaks iseteeninduseks. Ainult kes hakkab sinu juttu lugema? Küll keegi loeb. Võib-olla loeb esimesena sinu ema või sinu sõber.

Või ära kirjuta, kui suudad.

Mina lootsin Dickensi peale, aga vahel ta ei toetanud mind. Millegipärast unustas Dickens minust kirjutada. No olgu, sülitan selle peale! Võin ka ise kuidagiviisi kirjutada.

Mul oli üks tuttav, kes mängis minu kõrval sümfooniaorkestris trumme: ta oskas ka sitast saia teha.

Nii et autor on advokaat: ta on võimeline tegema karamellikombinaadist sauna.

Autor on advokaat.

Sa võid ka mitte kirjutada, aga ole autor oma hinges. Seda ei öelnud kodanik Shakespeare ja mitte Turgenev, mitte Peeter, mitte Doris Kareva, mitte Andrus Kivirähk ja mitte Anatoli Belov, aga hoopis keegi meist.

Täna pean minema tellima alusraame. Ühtlasi ostan leiba. Nii et autor võib oma teoses tõsta sind taevani või lasta veega alla, kui sul pole oma autorit sinu enda sees.

Nii tuleb välja, et minu parim advokaat asub minu enda sees. Ja see on minu lemmikautor.

Pääsukesed joovad kohvi koorega. Aga nüüd on mul üks küsimus lugejale: ?Kas teile meeldivad rohkem Argentiina või Austraalia haned??

Vastata võite kas kohe või kirjutada vastuse porgandimahlaga taldrikule ja näidata seda aasta pärast 30. veebruaril oma heale naabrile.

Aga minu parim naaber räägib, et sündimine ? see on kontseptsioon.

No hästi?

2004

 

Toimik nr 1904

Minu sõber ütles: ?Huvitav, kus on need inimesed, kes olid noored 1904. aastal?? Need, kes siis närveerisid, armukadetsesid, kartsid jääda kõrghariduseta, kartsid kaotada töö, unistasid saada kuulsateks inimesteks, ihaldasid au ja edu, kes hindasid end kõrgelt, kelle auahnus oli haavatav, kes mõtlesid prestii?ist, närveerisid? Kus on need inimesed, kes närveerisid 1904. aastal? Kes pugesid kas või nahast välja, et mitte olla naeruväärsed? 1904. aastal võitlesid nad tõe eest, kartsid näida kergemeelsetena. Kus on nad nüüd, need tõe eest võitlejad, dissertatsiooni kaitsjad, need professionaalsed poeedid ja kunstnikud, kes elasid 1905. aastal? Kus on need inimesed, kes elasid 1906. aastal ja teadsid täpselt, kuidas on õige ja kuidas ei ole?

Minu arvates me oleme naljakad, mu sõber? Ja, ja ainult? 1904. aastal elasid inimesed, kellest igaüks tahtis, et teised teda kadestaksid. Aga kus on nüüd nii ühed kui teised, need, kes kadestasid, ja need, keda kadestati? Kus nad on?? Ole rõõmus, mu sõber, või vähemalt ära nii sügavalt kurvasta. No olgu. Jumal tänatud, et ma mitte midagi ei tea. Meeldib? elada on huvitav, sellepärast et ma ei tea. Joome nüüd teed. Smokie on hea ansambel.

Aga muide? kes ütles, et joonistada ja teada ei ole üks ja seesama. Ilmselt Kreutzwald. Aga vaevalt?

?Armastad ? siis on hästi,? ütles ta. Tundub, et nii see on.

Aga ikkagi, kuhu kadusid need inimesed, kes olid üliõpilased 1904. aastal? Tõsine juhtum! Uurija, lahenda see juhtum! Sherlock Holmes, tule appi! Kuhu sai kogu 1904. aasta noorus!? Kriminaalasi nr 0.

Hiljuti kirjutas arst mulle välja prillid, aga ma unustan neid kanda. Ilmselt pole harjunud.

?Toimik nr 0 on ?Aadam ja Eva?,? ütles Holmes.

Aga hiljuti kirjutas arst välja prillid, aga ma unustan neid süüa.

Ilmselt pole harjunud.

2004

 

Vihik Jannele

Arhitektuur pole mind kunagi huvitanud. Mul on täiesti ükskõik, kuidas üks maja välja näeb (peaaegu ükskõik). Tähtis on, kes elab majas, kuidas ta elab ja milline muusika talle meeldib. Elegantsed majad, suured, ilusad, suurepärased majad jätavad mind külmaks. Ajaloolised majad samuti. Kas tõesti pole ükskõik, kuidas näeb välja maja või linn? Peamine on, milline rahvas seal elab.

Pariisis öeldakse mulle: ?Vaata, kui ilus maja!? ?Jaa, väga ilus!? räägin ma, aga endamisi mõtlen: ?Mis on siin ilusat? Inimene võib olla ilus.? Iga linn muutub kohe kauniks siis, kui ma kedagi selles linnas armastan. Ainult armastus on ilus, sõprus on ilus, kunst on ilus.

Parem elada onnis, aga armastusega?

Seetõttu on ka Pariis ilus linn. Hiina müür, Egiptuse püramiidid pole mind kunagi eriliselt huvitanud. Mulle pakub huvi vaid inimene ise. Inimene on Jumala tempel.

Möödunud aastal, kui ma olin Pariisis, ei lasknud minu õde ja õetütar mul öösel magada ? nad vedasid mind autoga vaatama öist Pariisi. ?Oo, Issand, kui ilus!? ütlesin mina kui üks tõeline silmakirjateener, sest ma ei näinud midagi erilist öises Pariisis. Ainult tähed taevas olid öises Pariisis ilusad.

2002

 

Muusikast ja naabritest

Täna nägin unes, et Mozart kuulab Bachi.

Ärkasin üles. Varahommikul, voodis lamades, avasin oma alateadvuse ukse, läksin sinna sisse ja sain teada, et Mozart ei ole maiasmokk, et talle ei maitse eriti tordid, kompvekid ega marmelaad. Äkki kuulsin seina tagant naabri häält.

?Mu sõber, pane oma alateadvuse uks kinni, muidu tekib muusikast tõmbetuul!?

2004

 

Küünlavalgel

Tavaliselt ma kirjutan sellest, mida loeksin ka ise.

Minu arvates on üle kuuekümne viie eluaasta inimene ?vanakene? selles elus.  Ta valmistub tasapisi koju tagasi minema.

?Ma näen oma vanuses seda niimoodi,? räägib sõber. ?Istun kamina ees tugitoolis, kõrval on lauake. Lauakesel on pudel Martinit ja mingi raamat. Ja kõrval istub abikaasa, kes käib pidevalt köögi vahet. Ta valmistab seal midagi. Pärast kutsub mind lauda. Ja mina vastan: ?Tulen viie minuti pärast, kallis!?

Ja vahetevahel kirjutan mõne väikese jutukese või joonistan pildi.

2004

 

Küünal

Näen, et just praegu kõnnib üks inimene mööda tänavat sellise tähtsa näoga, nagu tema ei olekski sündinud juhuslikult?

?Inimesed,? ütleb üks minu sõber, ?ärme pea ennast nii tähtsateks; kõik me oleme sündinud ju juhuslikult.?

Kas pole nii?

Ja veel. Mõtlen, on väga tore, et inimesed ei ela miljon aastat. Kujutage ette: edukas, asjalik, uhke, auahne, kaval, ahne ja egoistlik ärimees oleks noor 500 000-aastasena, kui ta elaks miljon aastat. Ta teeks meist kõigist oma orjad, uputaks meid oma rahasse. See oleks kohutav, kui inimene elaks selles maailmas miljon aastat.

Kunstnik uputaks meid oma lugematutesse piltidesse ja oma uhkusesse. Kirjanik uputaks meid raamatutesse. Muusik ? oma plaatidesse. Arhitekt ? oma majadesse. Aga kui palju prügi koguneks planeedile, kui Picasso, Paul Gauguin, Van Gogh ja teised maalikunstnikud oleksid elanud miljon aastat vanaks?!

Jah, kui palju tühja tööd ja vaimunärimist. Ja prügi?

Issand, vaid Sina tead paremini, palju, milleks ja kuidas on inimesel kasulikum elada.

Suur tänu!!!

Kõige suuremat kurbust ja õudu võivad teha mulle sõnad: ?Sa ei sure kunagi.?

Aga muidu ma olen väga õnnelik. Elada on väga hea.

Elu on suurepärane!

Ma armastan sind, elu!

2004

 

Abist

Tead, mida veel.

Kui hakkad kolima ja on vaja mööblit tassida, siis on teada, et heliloojad ja kirjanikud sind ei aita. Intellektuaalid ei hakka kappi tassima. Pigem aitavad sind lihtsad inimesed, lihtsalt inimesed. Heliloojale ära looda! Aga ma ei kujuta elu ette ilma heliloojate ja kirjaniketa. Nad kaunistavad meie elu. Aga kui elu on ilus, tasub omada korterit ja kapikest.

2004

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming