„Eesti murrete sõnaraamat“ kahes ajastus

Mari Kendla, Jüri Viikberg

14. märtsil tähistame Eestis juba XX emakeelepäeva. Kuna emakeel seostub paljudele eeskätt murdekeelega, siis tuleb juttu selle ühest kõige toekamast koguteosest, murdesõnaraamatust.

Suurest rahvakeele sõnaraamatust, mis sisaldaks kogu eesti sõnavara, on unistatud kaua. Ammendavat murdeleksikoni pidas silmas juba Jakob Hurt, kui kutsus 1888. aastal üles vana vaimuvara koguma, 1913. aastal kehutas murdesõnu talletama Johannes Aavik ja 1920. aastail algaski – juba omas riigis – vilgas keelekogumine. Valmis murdesõnavara alfabeetiline üldkartoteek (1963, 1,2 mln sõnasedelit) ning saadi kokku sõnaraamatu koostamispõhimõtted (1968). Nagu kogumine, on kaunikese aega võtnud ka koostamine. Avavihiku käsikiri (a – aju; 216 lk) sai trükivalmis 1985. ja ilmus 1994. aastal. Seejärel on viiest vihikust köiteid tulnud regulaarses rodus: I köide (a – jaagup) 1997., II köide (jaagupikuu – kesävuma) 2001., III köide (ket – kulänja) 2004., IV köide (kuma – laulurästas) 2008. ja V köide (laulus – maaglema) 2013. aastal. Tegijad hakkavad jõudma pooleni leksikoni mahust, kuid see on kasutatav juba praegu.

Mahukaim sõnaraamat

Kui 21. I 2013 tuli trükist „Eesti murrete sõnaraamatu“ V köite 4. vihik, teatasid selle toimetajad tagakaanel: „„Eesti murrete sõnaraamatu“ 24. vihik (lõpetis – maaglema) jääb viimaseks paberile trükitud vihikuks, edaspidi ilmub sõnaraamat üksnes veebiväljaandena. Nii juba ilmunud (1–24) kui ka järgnevaist (25–60) vihikuist kujuneb ajapikku terviklik e-sõnaraamat, millele pääseb ligi Eesti Keele Instituudi kodulehelt.“

Nii mõnigi leksikofiil, kes harjunud raamatulehti edasi-tagasi lappama, võis pidada teadet Hiiobi sõnumiks. Kui keeleainest peilida otsinguaknast märksõnade haaval, ei pruugi sõnade võrdlemine ega seoste leidmine olla väga hõlpus. Mine tea, kas õnnestub näha puude taga metsa?

EKIs koostatakse sõnastikke juba päris üldiselt elektroonilises töökeskkonnas EELex, mitte enam tekstifailidena, ja sihiks on lõpetada 2018. aastal sõnaraamatute paberile trükkimine sootuks. Murdesõnaraamatu juhtum ei ole küll kõige tavalisem, sest veebiväljaandele on üle mindud m-tähes keset sõnaraamatut. Viimased kaks aastat ongi töö käinud elektrooniliselt, toimetatav sõnastikuosa on aga vormistatud ühtlasi vihikute resp. osadena: 25. vihik (maagudama – matkama, 163 lk) lõpetab V köite (kokku 5248 lk) ja köitenumbrita 26. osa (matma – mussis, 255 lk) annab praeguseks seisuks kokku 5503 lehekülge. Soovi korral saab pdf-failid välja printida ning kokku köita.

Kauane kollektiivne töö on 1994. aastast ilmudes otsekui jäämäena veest kerkinud ja üha selgemini oma palet ilmutanud. Mõõtu saab võtta mitme teada-tuntud leksikoniga, nt Saarestega („Eesti keele mõisteline sõnaraamat“, I–V, 1958–1979, 3003 lk), Mägistega („Estnisches etymologisches Wörterbuch“, I–XII, 1982-1983, 4106 lk), „Eesti-vene sõnaraamatuga“ (I–V, 1984–2009, 5466 lk) või „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatuga“ (1988–2007, 2. trükk 2009, 5168 lk).

Niisiis kerkis EMS 9. I 2015 kõige mahukamaks eesti sõnaraamatuks veel enne, kui oli saavutatud poolgi mahtu.1 Poole sajandi eest nelja Wiedemanni köite mahtu kujutletud murdesõnaraamat kujuneb 12 köitega suurteoseks, kus üle 12 000 lehekülje ja 115 000 märksõna.

Kui väike on väike murdesõnastik?

Murdesõnaraamatu sinisekaanelisi vihikuid on töövahendina hinnanud nii keeleteadlased kui ka filoloogide perekam ring. Lugevale üldsusele võivad need tulla aga isegi teatud üllatusena. Pole neid müügil kõigis poodides ja paljudes raamatukogudeski võib näha vaid üht-kaht algusvihikut. Seda seletatakse kaheköitelise „Väikese murdesõnastiku“ olemasoluga, sellest olevat tavakodanikule küllalt.

„Väike murdesõnastik“ (1982, 1989) on tõepoolest hea kompaktne sõnastik, murdesõnaraamatu sümboolne selgroog (73 397 märksõna, 1200 lk), esitades põhisõnavara ja nende sõnade esinemiskihelkonnad. VMSi askeetlikkuse tõttu ei saa aga esile tulla arvukad murdevariandid ega eri tähendused, tihtilugu viidatakse just vähe tuntud kõrvaltähendustele. Näiteks küüs-sõna tähenduseks näikse olevat ’sälk’, küüne lõunaeesti vaste küüds järel seisab ’kae’, EMSis leiame need kummalgi märksõnal alles neljandal kohal viie tähenduse seas. Kui ajama-sõna vajab VMSis koos levikuandmetega üksnes 17 rida, siis EMSi jätkub 27 leheküljele tervelt 29 tähendusrühma (karja ajama, jälgi, pilli, viina ajama, ajama panema, auku ajama, lahku, lõhki, läbi, täis, ümber ajama jt). Tublisti sõnastikuruumi nõuavad ka nt hakkama (7 lk), jalg (10 lk), käima (15 lk) ja paljud teised n-ö pikad sõnad.

Üks VMSi lehekülg tähendab suures sõnaraamatus keskmiselt 10 lehekülge, et esile tuua kõik murdesõnad ja variandid üle maa, kõik tähendused, iseloomulikud muutevormid, püsiühendid ja keelekasutuse autentsed näited. Seni ilmunud sõnaraamatuosa (a – mussis) annab VMSis 532, suures sõnaraamatus aga tubli kümme korda rohkem ehk 5503 lehekülge. „Väikesest murdesõnastikust“ on hõlpus järele vaadata, kas mingi sõna on eesti murretest registreeritud ja kus ta esineb, murdesõna kõigi esinemiskujude ja tähenduste avamiseks tuleb aga appi võtta suur „Eesti murrete sõnaraamat“.

Veebivõimalused

Arvutiajastul klõpsatakse üha rohkem sõnastiku veebiversioonil ja raamatu lehitsemise asemele on tulnud otsingud. Leidnud huvipakkuva murdesõna, nt löhka, minnakse veebilehele2 ja sisestatakse sõna päringuaknasse. Ekraanile kuvatakse sõna murdekujud, muutevormid, levik, tähendus(ed), kasutusnäited ja häälikuliselt lähedased sünonüümid (saab omakorda klõpsata), näiteks: löhäk löhä|k g -kä Kod ’lohakas’ löhäk kedägi ei viisi teha, laisk, alate löhäkile; tõene o nagu vana löhäk, ep lähä käsi kohegi `külge; tämä `niiske löhäk, unetab ärä. Kod Vrd löhväk.

Sõnaraamat ütleb, et löhäk tähendab Kodavere murrakus lohakat.

Otsingusüsteem laseb murdesõnu otsida ka tähenduse järgi. Kui sisestada päringuks lohakas ja valida rippmenüüst variant ’tähendus’, annab sõnaraamat vasteteks 17 murdesõnaartiklit. Olgu siinkohal mainitud, et praegu on võimalik päringuid teha üksnes sõnadevahemikus lõpetis − mussis, mis hõlmab kolme vihu jagu materjali. Sel kitsa ulatusega alal esineb ühe tähenduse kohta terve rida sünonüüme ja see on tunnistuseks meie rikkast murdekeelest. Keelerikkuse ilmestamise hea näide on ka sõnaraamatu praegu viimane sõna mussis, mille vasteks Pärnumaal on ’mossis’. Tähenduse ’mossis’ või ’mossis inimene’ kohta leidub sõnaraamatus taas 17 sünonüümi, mille hulk oleks kindlasti suurem, kui päringuid saaks teha kõikide ilmunud osade ulatuses. Tulevikus selline võimalus avaneb, töötatakse selle nimel, et veebikeskkonda saaksid ka varasemad vihikud. Senikaua pakuvad asendust vihikute pdf-failid,3 mis lasevad internetis sõnaraamatut lehitseda lehekülgede kaupa.

1 http://www.eki.ee/dict/ems/

2 http://www.eki.ee/dict/ems/

3 http://www.eki.ee/dict/ems/vihikud/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming