Keelelubadustest valitsusliidu programmis

Mart Rannut

Märtsi lõpus valminud valitsusliidu uus programm on keelelubadustest üsna priske. Põhiosa leiab spordi ja kehakultuuri järel, kuid neid on ka mujal tekstis. Mahu poolest moodustab  keeleosa ligi kümnendiku kogu dokumendist, sisaldades üle viiekümne keele- ja lõimumislubaduse. Põhiliselt on jutt ümber tõstetud Reformierakonna programmist, kus seda oligi IR Li omast tunduvalt rohkem ja põhjalikumalt. Uurigem siis, mis järgmiseks neljaks aastaks meile lubatud.       

Haridusvallas on mitmeid detailseid  lubadusi. Tasemel eesti keele õpet lubatakse kõigil haridusastmetel, eraldi on rõhutatud keelekümblusprogrammi laiendamist, sealhulgas kutse- ja kõrgkoolidesse, mida mujal maailmas pole tehtud. Milleks see hea on, teab vaid valitsus.       

Gümnaasiumide üleminek eesti keelele viiakse lõpule. Konkreetselt on mainitud IdaVirumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele  30% lisatasu maksmist, seda lubatakse alates järgmisest aastast. Tegemist on olulise stiimuliga eesti keeles õpetamisel ning seetõttu võiks rahaliste võimaluste korral kaaluda selle alustamisega juba selle aasta septembrist. Eriti tahan rõhutada valitsuslubadust, mille kohaselt venekeelses lasteaias ja koolis peab eesti keele õpe toimuma iga päev. Kui see lubadus tähendab tõesti ka muukeelse põhikooli kõikides klassides vähemalt üht eesti keele  tundi iga päev, oleks see suur samm lõimumise suunas. Kas on nüüd ometigi loota, et senised õppekavad ümber tehakse? Ka muudes valdkondades on lubadusi rohkesti, mainigem vaid ulatuslikumaid, nagu eesti oskuskeele arendamine, keelevärskendus, keeletehnoloogia toetamine, keelekasutuse heade tavade juurutamine, eesti keele õppe toetamine välismaal, keelejärelevalve ja murrete toetamine.       

Silma torkab peaministri ootamatust Brüsselisse sõidust johtunud kiirustamine teksti koostamisel, mille tõttu on ilmselt tahetud lubada midagi muud, kui dokumenti kirja pandud sai. Lubadus arendada eesti õiguskeelt tähendab ilmselt eesti soravkeele  (vrd sm selkokieli) arendamist, mis ei tohiks piirduda ainult õigustekstidega, vaid peaks hõlmama nii haldus- kui tarbekeelt, sealhulgas ohutusjuhiseid. Lubadus panustada keeleõppe osakaalu suurendamisse õpetajakoolituses paneb kulmu kergitama. Mis keeli peaks kehalise kasvatuse või füüsika õpetaja vajama, mille arvelt see toimub ning kuidas riik kõrgkoolide autonoomiat arvestades seda reguleerida kavatseb?     

Lubadus kindlustada vähemuskeelsetes põhikoolides kõrgel tasemel eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamine on väga tagasihoidlik, arvestades nende koolide väikest arvu. Kas äkki on mõeldud siin  muukeelseid koole? Kas lubatud vene õpilaskonnaga vene lütseumide moodustamine tähendab ukrainlaste ja teiste rahvuste ukse taha jätmist?   

Segaseks jääb vähemuspäritoluga töötutele tõhusama toe ja õppe pakkumine. Ilmselt ei ole seksuaalvähemuste peredest sirgunud töötutega tegu (kui palju neil üldse lapsi on?), samas on Eestis ka keelelisi ja etnilisi vähemusi napilt. Probleem on hoopis immigrantpäritolu  töötutega, keda ei vaeva mitte nende päritolu, vaid eesti keele oskamatus. Nende kohta aga lubadus ei käi. Tundub, et valitsusprogrammi enda puhul on lubadused oskussõnavara arendada hiljaks jäänud. Mitte kõik lubadused ei näe ette muutusi, näiteks kodakondsuspoliitikat ei muudeta. Samuti on vanaviisi jätkuvat, nagu tasuta eesti keele õpe, sõnaraamatute digitaliseerimine jm.   

Tasub veel märkida ära need teemad, mida valitsusliit dokumendis kajastamiseks oluliseks pole pidanud, kuigi oli probleemidest teadlik. Hoolimata suurest vähemustejutust ei lubatud eestikeelsesse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavva eesti keele kui teise keele ainekava (Soome, Rootsi jt Euroopa riikide eeskujul). Praegune olukord, kus muu kodukeelega õpilased eesti kooli trügivad, on tekitanud probleeme  just eesti keele tundides. Ka senise abitu keele- ja lõimumise juhtstruktuuri ümberkorraldus ei leidnud märkimist, kuigi juttu oli abiministri koha loomise ümber. Samuti on valitsuse huvidest väljas keelehaldusküsimused (nt kuidas viia asutuse töö üle eesti keelele, mis keeles teated, koosolekud, telefonisuhtlus jms), mis on praegu Eesti ühiskonnas suur väljakutse. Puudustele vaatamata tuleb valitsusprogrammi  keeleosa heaks hinnata. Jaksu!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming