Mulgi sõnad said raamatuks

Karl Pajusalu, Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor

Hiljaaegu trükist ilmunud mulgi keele sõnaraamat – esimene omataoline läbi aegade – sai nimetatud küll „Mulgi sõnastikuks”, sest see ei hõlma veel kaugeltki kogu mulgi sõnavara ega esita murdekeele norme. Ometi võib seda pidada saavutuseks mitmes mõttes. Raamat annab mitmekülgse ülevaate omapärastest mulgi sõnadest, mis on pärit kõigist viiest ajaloolisest Mulgi kihelkonnast, ning loob sõnade kaudu pildi eripärasest Mulgimaa loodusest, rahvakultuurist ja -kommetest. Sõnastikus on esitatud süstemaatiliselt mulgi tavalisemad sõnad ehk põhisõnavara, seda koos tähtsamate muutevormidega. Lihtsa esitusviisi tõttu on sõnaraamatut kerge kasutada igal mulgil ja mis tahes ettevalmistusega keelehuvilistel ja -õppijatel. Sõnastik valmis Mulgi Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli koostöös. Raamatu on koostanud teenekas mulgi keele ja kultuuri edendaja Alli Laande ning Tartu ülikooli magistrant Triin Todesk, kes on samuti saanud juba kogemusi tööst murdekeele õpetajana Mulgimaal. Sõnaraamatu toimetasime koos keeleinstituudi direktori Urmas Sutropiga, väljaandjaks on Eesti Keele Sihtasutus. Sõnastiku tuumaks on sõnad ja laused, mille sõelus mitme aasta jooksul välja Mulgi Kultuuri Instituudi sõnaraamatu töörühm Mulgimaa kultuuriprogrammi (2010–2013) toetusel. Sellesse töörühma, mida juhtis Alli Laande, kuulus hea mulgi keele oskusega inimesi mitmelt poolt Mulgimaalt: Kristi Ilves, Ilse Israel, Asta Jaaksoo, Mare Keldo (Osi), Helju Lehesmets, Hillevi-Kärt Muska, Asta Mäeorg, Erna Elise Neimann ja Ants Taul. Palju kasulikku ja põnevat sain töörühma aruteludel osaledes tallele panna minagi. Sõnastik omandas lõpliku kuju Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute arvutikeskkonnas, Ellen Niit Tartu ülikoolist toimetas keeleliselt sõnastiku küljenduseelse versiooni.

Kuigi Mulgi murdeala on üsna väike, on selle murrakute vahel rohkelt erinevusi, sest mõjutusi on keelde tulnud mitmelt poolt. Erinevused tähendavad peale probleemide ikkagi ka rikkust. Selles sõnaraamatus ei ole püütud välja valida üht õiget sõna või sõnakuju mingi mõiste tähistamiseks, rohkem on tähelepanu pööratud sellele, kuidas keele küllust säilitada ja see arusaadaval viisil edasi anda. Selleks on loodud võimalused nii hääliku- kui vormivariantide esitamiseks, sünonüümsete või osaliselt seotud tähendusega sõnade juurde juhatavad viited sõnaartiklite lõpus. Näiteks Mulgimaal on öeldud tüdruku kohta nii tidruk, tüdrik kui tütrik, neiu kohta neio, näio, neidis, näidis, preili on olnud ka reili, proua provva või rovva, sõnaraamatus on kirjas kõik need sõnad. Ainult ühes-kahes Mulgi murrakus tuntud sõnade puhul on märgitud kihelkond. Haruldasemate sõnade esitamisega on teiselt poolt olnud eesmärgiks, et lugejat aitaks uue õppimisel ka äratundmisrõõm.

„Mulgi sõnastiku” tegemine andis hea kogemuse, kuidas korraldada oma keele parimate tundjate, ülikooli murdeuurijate ja eesti keele instituudi sõnaraamatutegijate koostööd, et jõuda mõistliku ajaga kaua oodatud raamatute avaldamiseni. Loota võib, et järgmisel aastal näeb trükivalgust kihnu keele sõnaraamat ning setu sõnaraamatu ilmumisenigi ei lähe enam kaua. Oma järge jäävad ootama aga teiste saarte, põhjaranniku ja mitme muu Eesti piirkonna omapärast murdekeelt avavad sõnaraamatud. Eesti keelepärandi rikkused tuleb veel uuele elule äratada.