Suvel Lätti ebakindla teejuhiga

Ellen Arnover

Läti temaatika vahendamine inglise keelest ei anna head tulemust. Eelmistel kümnenditel teadsid paljud meist läti ja leedu rahva elust üsna vähe, sest huvi tundma õppida Lääne-Euroopat oli suurem. Suviti Lätti reisimine kasvab tasapisi aasta-aastalt, 2011. aastal sai ületatud eelmiste aastate turistide arv ja ka rahvusvaheline turismimess „Tourest 2012” näitas suurt huvi Läti boksi vastu – kindlasti sõidavad eestlased naabrite juurde ka algaval suvel. 2006. aasta juulis võtsin minagi koos sõpradega esimest korda üle pika aja ette ringsõidu Ape-Alūksne-Gulbene-Smiltene-Cēsis-Valka. Ainsa reisijuhina oli tookord kaasas võidupüha eel Eesti Päevalehes ilmunud sealsete vaatamisväärsuste, sh Vabadussõjaga seotud paikade skeem. Muud tõesti võtta polnudki, aga ka sellest oli palju abi. Alūksnes rääkisid Euroopa ainukese piiblimuuseumi töötajad, et neil käivat nüüd Lõuna-Eestist rohkesti külastajaid, kellel on kaasas ühes Tallinna päevalehes ilmunud reisijuhis. Tunnistasime, et eks meiegi reisi selle järgi. Loovutasime siis oma Eesti Päevalehe muuseumile, sest nad tahtsid kangesti näha, mida seal eestlastele soovitatakse. See vahejuhtum näitab, kui suur puudus oli veel 2006. aastal korralikust Läti tutvustusest. Nüüd on hea teada, et reisiinfo täieneb iga aastaga. Lätlased on hakanud välja andma eestikeelseid voldikuid, mis on saadaval igas turismiinfopunktis ja mida jagatakse ka turismimessidel. Need ei ole küll väga asjalikud, sest läti stiil on ohtrasõnaline ja rohkete epiteetidega, kuid vajalikku teavet sealt saab. Postimehes ilmub aeg-ajalt inglise keelest tõlgitud eriväljaanne Puhkus Lätis, viimane just äsja mai algul (3. V 2012). Eestis eesti autori(te)lt tänapäeval ühtegi korralikku Läti reisijuhti ilmutatud ei ole, küll aga on seda teinud inglaste Bradti kirjastus ja Varrak selle tõlkinud. Teatavasti on britid maailma parimad reisiteatmike koostajad, nende trumbiks on konkreetsus (kirjutaja on ise kohal käinud ja paneb kirja oma silmaga nähtu), asjalikkus ja sinna juurde väike huumor. Ilulemist ja tühja juttu nad ei harrasta. Autorid Stephen Baister ja Chris Patrick viisid Läti maailma turismikaardile juba 1995. aastal, kui ilmus ingliskeelse „Läti” esmatrükk, eesti keeles ilmus see 2008. aastal, tõlkijad Leena Suits ja Helen Kõrgesaar, toimetanud Marika Mikli.

Niisiis, inglased on teinud väga suure töö, sellest väljaandest paremat meil võtta ei ole, aga seda ei saa öelda tõlketöö kohta, sest tulemus on ebaühtlane ja kohati lausa nadi. Peapõhjuseks arvatavalt Läti olude ja meie varasema läti keelest tõlkimise kogemuse, meie ühise saksa tagapõhja mittetundmine ja rippumine inglise keele küljes. Imelik on lugeda Riia Katedraali väljakust (Domalaukums, lk 147) või Kirikuplatsist (Puhka Lätis, lk 2, 4. V 2011), kui oleme harjunud saksapärase Toomplatsi või Toomkiriku platsiga. Ei tohiks minna ka liiga eestipäraseks ja nimetada Läti seimi hoonet riigikogu hooneks (lk 145). Vana kesklinna Wöhrmanni parki (Vērmanes dārzs) on aga püüdlikult nimetatud „Vērmanes’e aedadeks” (lk 165).

Prantsuse-inglise „palee” surub välja saksa „lossi”

Kas Saksamaa president elab Berliinis Bellevue lossis või palees? Juba Saksamaa enda puhul on meil inglise keele mõjul tekitatud palju segadust, mis siis veel Balti- ja Skandinaavia maadest rääkida. Bradti reisijuhi tõlkijad tunnistavad Riia lossi (Rīgas pils) ega ole asendanud „paleega”, mõelgem, kui harjumatu oleks „Toompea palee”, aga Rundāle on väheke kaugem koht ja seda juba justkui tohib paleeks nimetada (Puhkus Lätis, lk 4, 4. V 2011). Sama väljaande pikemas tutvustavas artiklis (lk 16) räägitakse küll järjekindlalt lossist, aga sellele lisandub moodne „lossikompleks”: „12 kilomeetrit Bauskast läänes asuv Rundāle loss on koos Jelegava lossiga kaks kõige suuremat, kaunimat ja paremini restaureeritud lossikomplekse Lätis.” (Täpne tsitaat.)

Hädas juugendiga

Siin läheb asi päris käest. Tsiteerin: „Riia on armastatud sihtkoht Art Nouveau ja juugendstiili spetsidele kogu maailmas, sest nii hästi ja terviklikult säilinud kvartaleid nagu seda on Alberta ja Elizabeta tänavatel ning lähiümbruses, pole kusagil mujal.” (Puhkus Lätis, lk 2, 4. V 2011). Selle aasta väljaanne teeb korrektiivi ja selgitab, et juugendstiil on „19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunsti- ja arhitektuurivool, mida Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis kutsutakse juugendiks; Prantsusmaal, Ameerikas ja Suurbritannias aga art nouveau’ks” (lk 8). Mainimata on jäetud, et ka läti traditsioon hoiab kinni „juugendist”, ja kolm aastat tagasi avati Alberti (Alberta iela) tänava majas nr 12 juugendimuuseum (vt www.jugendstils.riga.lv), mille nimetus läti keeles on Rīgas Jūgendstilamuzejs. Ja hoolimata selgitavast märkusest tutvustab Postimehe väljaanne seda ikkagi kui art nouveau muuseumi!

Tõlkekurioosumina tuleb kindlasti mainida „vendade kalmistut” või „vendade surnuaeda” Bradti reisijuhis (lk 181), sest seda laadi sõjaväekalmistule on ammu antud nimeks vennaskalmistu ja see ei pruugi olla ainult nõukogudeaegne termin.

Avastusi väljaspool Riiat

Puhkus Lätis annab teada, et Āraiši järve keskel asub „puust muuseumipark” (lk 11, 3. V 2012). Park keset järve? Bradti reisijuht on selgesõnalisem: „Cēsisest umbes 7 km kaugusel asuvas Āraišis paikneb järve keskel suurtel palkidest platvormidel ehk parvedel taastatud kindlusasula” (lk 212). Oleme seda paika seni tundnud Āraiši järvelinnusena (mõeldav on ka järvelinn), aga puust muuseumipargist ega kindlusasulast ei ole varem midagi kuulnud.

Reisijuhid mainivad ka Līgatne „nõukogudeaegset salapunkrit” (Puhkus Lätis 3. V 2012, lk 11) ja „maa-alust punkrit” – voldik „Põhja-Läti”). Seletav sõnaraamat annab küll vasteks ’tugeva laega varjend, blindaaž’, kuid eesti keeles tajutakse punkrit millegi väiksemana, kas või metsavendade punkrina, tuumasõjarajatised on ikka võimsamad. Līgatnes paiknebki taastusravikeskuse all üheksa meetri sügavusel 2000ruutmeetrine 1980ndatel ehitatud tuumavarjend, mis oli rajatud vabariigi juhtkonnale tuumasõja puhuks. Selleks et turisti mitte eksiteele viia, oleks õigem üht Nõukogude Läti strateegiliselt tähtsamat paika nimetada (pisikese) punkri asemel suureks tuumavarjendiks.

Suuri raskusi tekitab mõisate nimede edasiandmine. Kui läti keeles on kohanimi käändes, siis meie läti käändelõppu üle ei võta. Näiteks on eesti keeles Jaunmokase loss (voldik „Lääne-Läti”: Jaunmoku loss; Bradtist leiame tõlkimata jäetud kas Jaunmoku Pilsi või Jaunmoku, lk 69, 249: „Tukumsile samuti üsna lähedal, 5 km loode pool, asub A10 ääres veel üks mõisahoone, Jaunmoku Pils”). Praegu jahilossi ja kontserdipaigana kasutusel lossi lasi endale ehitada Riia šotlasest linnapea George Armisted 1901. aastal.

Tähtis koht Läti ajaloos on Valmiera-lähedasel Dikļil, kus 1864. aastal peeti esimene läti laulupidu. Peale laulupeokivi on sealne vaatamisväärsus ka maitsekalt restaureeritud Dikļi loss (Puhka Lätis 4. V 2011 annab kohanimeks Diklu, lk 18), kus praegu tegutseb luksushotell. Lossis olevat „originaalsed keraamikaahjud”, kuid kes on kohapeal käinud, mäletab hästi kauneid keraamilisi e kahhelahjusid.

Kõikide „avastuste” loetelu läheks pikale, aga Bradti näitel võiks lisada veel, et „Läti köök on välja arenenud põllumajandusliku elustiili baasil” (lk 86), et „kohalike puuviljade hulka kuuluvad küdooniad” (lk 90), et „kaskedesse pannakse kevaditi kraanid, mille kaudu lastakse välja mahla” (lk 91) jpm.

Üldiselt jääb mulje, et suurt rõhku on tõlkes pandud läti tähestiku eripärastele tähtedele – kuigi ka selles ei suudeta olla järjekindel –, ent mõistete sisusse ei tungita ja eelistatakse sõna-sõnalisust. Tõlketöö paranemisele annab lootust Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums: „On endiselt oluline, et tunneme teineteise keelt ja avardame seeläbi teadmisi teineteise kohta. Selge on see, et vajame uut, täiendatud läti-eesti sõnaraamatut, ning ma olen üsna kindel, et vähemalt ühe me lähiajal ka saame.” Ehk kasvab ka läti keelest tõlkijate arv ja me ei pea enam Läti ainest inglise keelest tõlkima. Head Läti avastamist!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht