Teaduse keel – Inimarengu aruanne selgekeelseks

TEELE PEHK

Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just selgele sõnumiedastusele. Seda enam et 2019. aasta sügisel ilmuva aruande keskmes on avaliku ruumi ja demokraatia seoste mõtestamine. Mõlemad teemad on keerulised: ruumiloome puhul kohtab enamasti vägagi eksperdikeskset keelekasutust, demokraatiast rääkimisel valitsevad avalikkuses pigem emotsioonid ja hinnangud. Seni on avaliku ruumi ning demokraatiaga seonduvad arutelud olnud ka sisult võrdlemisi eksperdikesksed või hinnangulised. Pahatihti pole ka auditooriumi asjakohaselt teavitatud. Kas olete kuulnud kedagi elukeskkonna kujundamisest või demokraatlikust arutelust rääkimas nii, et kuulajatele on kohe kõik arusaadav ja selge? Kas olete aru saanud avaliku ruumi seosest riukalike ühiskondlike probleemidega?

Selge keel on kasutaja huvides

Inimarengu aruande artiklites on tuginetud uuringutele ja andmetele, mistõttu kipuvad need olema ka teadustekstile iseloomuliku keelekasutusega. Seega on teema eksperdikesksuse ja teaduskeele tõttu juba piisavalt põhjust võtta senisest otsustavamalt eesmärgiks lugejasõbralikkus.

Võiks arvata, et Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja ja kirikuõpetaja Annika Laatsi keelepruuki ei ühenda miski, kuid ei: 2018. aastal selge sõnumi võistlusel eriauhinnaga pärjatuid seob selge keelekasutus. Selle aluseks on aga suuresti ÕS, mille uut väljaannet tutvustati lähemalt sel nädalal EKI konverentsil „Kirjakeele korraldamise sajand“.

Raigo Pajula

Kellele üldse koostatakse inimarengu aruannet? Kes on sõnumite sihtrühm? Peamiselt poliitikakujundajad, nende hulgas ruumiloojad, kõikvõimalikud ühiskonnagrupid, avalikud teenistujad, teadlased ise. Aruandes sõnastatakse erialade ja ülikoolide vahelise koostöö tulemusel parasjagu valitsev asjade seis ning antakse kätte suund tulevikuotsusteks. Kui poliitikakujundajad ei leia aga aruandest üles peamisi soovitusi või upuvad tekstimassiivi, ei täida aruanne oma eesmärki.

Loodame, et kui lähtuda selge sõnumi edastamiseks olulisest neljast koostisväljast – keelekasutus, kujundus, turundus ja kasutatavus –, saab teadustulemusi levitada veelgi paremini kui seni.

Selgelt avalikust ruumist ja demokraatiast

Seekord koostab aruannet üle 50 teadlase ja erialaspetsialisti. Aruande sisuterviku eest vastutab konkursiga valitud peatoimetaja, Tallinna ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping, kel tuleb tagada viie peatüki toimetaja koostöö. Peatükkide toimetajad omakorda vastutavad teadlaste ja asjatundjate artiklite valmimise eest. Aruande väljaandmise ehk keeletoimetamise, inglise keelde tõlkimise, kujundamise, korrektuuri, aruande avaldamisega avaandmetena ja selle sõnumite levitamisega tegeleb Eesti Koostöö Kogu juhtimisel omakorda üle kümne inimese.

Kuidas kogu see seltskond selgekeelsuse põhimõtetest lähtuma panna? Väljaandjana tellisime kõigile artiklite kirjutajaile ja peatükkide toimetajaile Eesti Keele Instituudilt selgekeelsuse koolituse. Selge keelekasutuse liikumise eestvedajad ning koolitajad Katre Hallik ja Katrin Kasemets andsid neile viimase, rändeajastu aruande alusel põhjaliku ülevaate, millele tuleb tähelepanu pöörata. Nad tõid esile keelekasutusvead, andsid soovitusi uue aruande struktureerimiseks ja visualiseerimiseks ning selgitasid veebiaruande eripära. Võtsime koolituse videosse ja tegime sellest lähtumise kohustuslikuks kõigile aruandesse panustajaile. Selgekeelsus on kogu protsessi kujundamisel läbiv väärtus. See kõik on teoks saanud tänu toimetamiskogemusega peatoimetajale, kes näeb selgekeelsuses vaieldamatut kasu.

Aruande peatoimetaja on näinud palju vaeva vormi kallal, koostanud artikli ja peatüki põhisõnumite struktuuri. Selle taga on veendumus, et ühtne vorm tagab iga autori puhul ka sisu selge edastamise ning ühtlasi põhisõnumite eristumise. Selgekeelsuse põhimõtetest lähtumine annab raamistiku üle poolesajale inimesele tööks selge sõnumiga inimarengu aruande nimel.

Vekslid on välja käidud. Tulemust näeb 2019. aasta sügisel.