Jüri Viikberg 60

Aili Künstler

10. septembril peeti Emakeele Seltsis Jüri Viikbergi sünnipäeva kõnekoosolekuga EKI suures saalis.

Räägiti palju Jüri Viikbergi suurtest teenetest keelekontaktide, murrete ja väliseestlaste keele uurimisel, alustati aga tema enda alamsaksa huvile osutava ettekandega „Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatikas”. Gutslaff on viimasel ajal kui omast ajast ees olnud keelemees moodi läinud. Viikberg käsitles just laensõnu, jõudes järeldusele, et laensõna ei tule tühjale kohale, vaid juurde. Päritolu- ja lähtekeeli on olnud mitu, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti sõnakasutus erineb aga ka laensõnade puhul.
Viikbergi õpilase Annika Kilgi ettekanne „Eduard Ahrensi piiblikeele kriitika” viis piiblitõlgete võrdlemisel üllatava tulemuseni: Hornungi keel polnud sugugi nii hea, kui Ahrens oli väitnud. Samuti võis näha, et suuremat osa Ahrensi parandustest peaks ka praegune keeletoimetaja vajalikuks. Lembit Vaba kui Viikbergi Siberi-välitööde kaaslane rõhutas tema suurt osa Siberi eestlaste keele uurimisel oma värvikas esituses „Mida Siber meile õpetas”. Ka rõhutas ta vajadust Viikbergi venekeelne väitekiri „Eesti keelesaared Siberis” kas trükituna või veebis kõigile kättesaadavaks teha.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht