ANRI RULKOV 16. VI 1972 – 1. IV 2008

Aprilli hakul sööstis igaviku filmiväljadele meie noorema põlvkonna üks andekamaid režissööre Anri Rulkov. Esimese hooga keeldus mõistus omaks võtmast sellist ootamatut äraminekut. Kuid inimese saatuse rajad on kummalised ja surma käigul vahest oma loogika, millele paratamatult ka elu peab alluma. Eesti filmiilma tuli Anri Rulkov eelmise sajandi lõpus läbi Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli professor Rein Marani juhendamisel. Vaimukatele kursusetöödele järgnes 2001. aastal dokumentaalfilm „Helmut”, mille kriitika hindas kordaläinuks. 2001. aasta Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel anti Rulkovile selle eest konkurssprogrammi parima filmi auhind. Nüüd tagantjärele tundub eriti tähenduslik, et juba Rulkovi esimeses linateoses kummitab tugevalt surma vari. Eesti külaolustikus hargnevas tegevustikus uurib režissöör Rulkov kaduma läinud kinomehaaniku lugu ja tema oletatavat kuritööd. Pealtnäha midagi põrutavat ei juhtu, aga seda enam mängib kaadritagune pinge kui ebamäärasus ja teadmatus. „Helmutis” ei anta mingit ühest seletust, küll on seal kahtlusi ja küsimusi, mis jäävadki painama.

Lühimängufilm „Hirm” (2004), mis üles võetud Koluvere hooldekodus, on pesueht psühholoogiline triller, mis kisub lahti alateadvusse ja unenägudesse surutud pained. Heaoluühiskonna olustikust võikasse keskkonda kistud naise kahtlusi võimendab väärakate inimeste ebastabiilsus ja siseilm pööratakse pahupidi. Õudusfilmi elementidega mängufilmis segunevad unenäolisus ja reaalsus, mälu kihid kratsitakse lahti, võimust võtab eksistentsiaalne kindlusetus. „Hirmu” põhjal võib autorit liialdamata pidada meie Hitchcokciks.

Dokumentaalfilm „Laulurahvas” näitab laulupidu kui suursündmust kahest vaatenurgast: ühed pooldavad, teised on kriitilised; vanad kiidavad, noored laidavad ning traditsioonilisele koorilaulule vastandub kaasaegne räpp.

Anri Rulkov sai käe valgeks ka teleseriaali lavastajana, Kanal 2 eetris jookseb kriminaalsari „Kelgukoerad”.

On ääretult kahju, et Anri pidi siit ilmast lahkuma täispikka mängufilmi kaasa võtmata. Ettevalmistuse ja arenduse faasi jäi kahe täispika kunstilise mängufilmi projekt. Aga küllap teeb ta need teoks sealpoolsuse kujutlematutel võtteplatsidel. Meie silmad seda kahjuks enam näha ei saa. Aga varem või hiljem lähme kõik järele Anrile ja selle paratamatuse pärast pole mõtet olla liiga nukker.

SIRP