Aprill algas võllanaljaga

VALTER HEUER

Soliidne ChessBase andis 1. aprillil teada FIDE presidendi Iljum?inovi pressikonverentsist Moskvas. ?Kokkuleppelised kiirviigid kahjustavad malet ja vähendavad tema ?ansse pääseda tõelistele olümpiamängudele. Mängureeglite reform soodustab neid võimalusi ja juba selle aasta maleolümpial proovitakse need järele.? Radikaalsed muutused olevat järgmised: partii võitja saab selle eest endiselt ühe punkti, kaotajale antakse pool punkti, viigi puhul peavad mõlemad leppima nulliga.

Esialgu tundus see hobuseunenäona, kuid siis võis hakata isegi uskuma ? FIDE on ennegi võimatute asjadega hakkama saanud.

 

Turniirid ja noored

Noh, naljamehed paljastasid end järgmisel argipäeval ja malevanker veeres jälle kolinal edasi. Klassikalised suurturniirid Wijk aan Zees, Linareses ja Moskvas on juba möödas, nüüd järgnesid Euroopa meistrivõistlused naistele ja 13. Amber Blindfold and Rapid Chess Tournament.

Naisi oli Dresdenisse kogunud 108, neist 40 protsenti Saksa ja Vene daame. Kaua aega juhtis Hollandit esindav idamaalane Zhaoqin Peng, kuid lõpuks püüdis ta kinni venelanna Aleksandra Kostenjuk, kes jäi ka peale järelmat?is. Eesti maleau kaitsesid Viktoria Ba?kite (43. koht) ja Monika Tsõganova (70.). Muide, eelnevalt oli Tsõganova Elo tabelis märksa eespool ? 51. kohal, Ba?kite aga vastupidi 81. kohal. Möödas on ajad, kui naispretendentide konkurentsis osalesid Salme Rootare ja Maaja Ranniku ning sinnapoole küünitas ka Tatjana Fomina. Vaevalt on võimalik kunagisi positsioone taastada, kuigi malekompuutrid on potentsiaalsed võluvitsad, mille abil kerkivad lapssuurmeistrid mõlema soo konkurentsis. Nõnda tõusis järjekordne täht Ukrainast: naiste suurmeistri normi täitis Katarina Lahno rekordnoorusega ? 12 aastat ja neli kuud.

Omaette tõmbenumber on Amberi turniir, kus tosin tänapäeva maleässa mängivad omavahel ühe pime- ja ühe kiirpartii, mõtlemisajaks tund partiile. Partiisid kanti reaalajas üle Interneti kaudu, nii et põnevust jätkus igale laiuskraadile. Selle ettevõtmise taga on algusest peale Hollandi metseen Oosterom, suurmeistritele on loodud priima olme, auhinnafond ka kosutav, 193 250 eurot. Varem oli Kramnik võitnud neli, Anand kolm korda, sedapuhku olid nad jälle favoriidid, kuid Kramniku kõrvale tõusis esikohta jagama teine Vene esindaja Morozevit?, hindu pidi leppima kolmanda kohaga. Oosterom on ilmne veidrik, kuid positiivne veidrik ja tema rahapung täiesti mõnusalt kombatav asi.

 

Norra noor malegeenius

Entusiastid pöörasid pilgu ka kiirturniirile Reykjavíkis, kus domineeris Kasparov isiklikult, kuigi avavoorus pääses ta läbi häda 13aastase Norra poisi Magnus Carlseni käest, kes väärib siin lähemat tutvustamist. Poiss õppis maletama viieselt, kuid isa lootused esialgu ei täitunud, jõnglane hoopiski ei hoolinud malest. Aga juba kaheksaselt jäid suusad ja jalgpall kõrvale, nüüd mängis juntsu välku Interneti kaudu ja uuris ka hoolega malekirjandust. Anne, mis korrutatud töökuse ja fotograafilise mäluga, andis ennast varsti tunda. Kui ta 2002. aastal osales juba 12aastaste MM-võistlustel, siis kardeti Norras, et kooli vahelejätmine ja vähesed lootused parema maleharidusega Ida-Euroopa ja Aasia esindajate vastu mõjuvad talle halvasti. Ometi sai poiss teise koha. Nüüd sattus ta koduse ajakirjanduse tähelepanu alla. Kuid oma ea kohta iseseisev ja külmavereline pürgija keeldus teleintervjuust, küll vastas ühele ajakirjaniku küsimusele oma perspektiivide kohta, et esialgu olen Elo tabelis 1990. aastal sündinute hulgas kõigest 12. kohal. Veel küsiti, kas ta ei kahetse, et turniiridele tuleb sõita ilma isikliku treenerita. ?Teda ma ei taha. Mulle meeldib valmistuda iseseisvalt, ma ei mõista, kuidas kõrvalseisja võib peale suruda oma avanguid või oma mängumaneeri.? Koolist Magnus ka ei loobunud, aga 2003. aastal võttis poisi oma hoole alla Microsoft. Lisaks müüsid vanemad teise auto, loobusid Oslo korterist, võtsid aastase puhkuse ja suundusid koos pojaga Euroopa turneele. Wiek aan Zees täitiski ta suurmeistrinormi. Omaaegne T?ehhi suurmeister Lubomir Kavalek (1943), kes leidis endale uue kodu USAs, tegutseb seal nüüd malekommentaatorina põhiliselt Washington Posti juures. Wijk aan Zee järel ristis ta poisi male Mozartiks. Muidugi on see alles suure ja raske tee algus. Kuidas ta endaga toime tuleb, sõltub tema iseloomu balansseeritusest, talle osaks saanud ülemaailmsest tuntusest ja vanemate elutarkusest. Nii või teisiti, tegu on malegeograafia laienemisega. Norra imelapse ilmumine ukrainlaste ja aserite keskele peaks ärgitama malehuvi kogu Euroopas. Magnuse endaga näib kõik korras olevat, ka Aerofloti suurturniiril Moskvas kaitses ta oma nime väärikalt. Võib oletada, et kompuutrilaste põlvkond ei väsi ega lõpe. Aga lõpetuseks pöörakem pilk veel ka minevikku.

Aurumasin ja Türklane

Just äsja möödus 200 aastat mehe surmast, kes on ennast jäädvustanud maleajalukku, ilma et ta oleks ise mängijana vähimalgi määral silma paistnud. Austria-Ungari õuenõunik parun Wolfgang Kempelen leiutas originaalseid mehhanisme, kuid legendaarseks tegi ta ikkagi suur bluff maleautomaat. Samal aastal (1769), kui James Watt ehitas esimese aurumasina, demonstreeris Kempelen oma Türklast. Tegu oli küll pettusega, sest malelaua all kastis peitis ennast väikest kasvu tugev mängija. Publik viidi segadusse igasuguste lisaefektidega: liikusid hammasrattad, ülekandeseadeldised, kangid jms., imiteerides mõtlemisprotsessi. See asjandus rändas mööda Euroopat, jõudis isegi Ameerikasse ja äratas kõikjal suurt huvi. Edgar Allan Poe kirjutas sel puhul isegi oma kuulsa paljastava essee. 1854. aastal hävis mängumasin tulekahjus. Nüüd, poolteise sajandi järel, on sakslased selle uuesti ehitanud ja oma maailma kõige suuremas kompuutrimuuseumis uuesti eksponeerinud.

Maleajalooga tegeldakse praegu üldse enneolematu aktiivsusega. Omaette peatükk on juudid ja male; nemad on ju oma õlgadel kandnud selle mängu progressi. Muide, ühest juutide üleüldisest edetabelist leidsin esikohal olevat Moosese, aga ka üheainsa malenime, 80. kohal asuva esimese maailmameistri Wilhelm Steinitzi, kes on oma võitude ja kaotuste kõrval rajanud ju maleteaduse. Kedagi teist tema kolleegi ja rahvuskaaslast pole selle edetabeli vääriliseks peetud. Maletajate ja maleasjatundjate hulgas Steinitzit siiski nõnda ei pärjata.

Mõtlen siinjuures Paul Keresele. Spordispetside kitsam ring on vahetanud ta esikoha sportlaste seas teiseks, nüüd esimeseks Kristjan Palusalu. Jumal temaga, kuid ikkagi midagi häirib. Paavo Kivine kirjutas pärast Kerese surma järelehüüde ?Igavene esimene?. Kas ütleme nüüd siis igavene teine? Palusalu tähelend jäi saatuse tahtel lühikeseks, aga ometi on ta ikka kordumatu Palusalu. Kerest saatis üleilmselt peaaegu neli aastakümmet eriline aura, mida pole olnud ehk ühelgi teisel maletajal kogu maailmas. Kas veel oleks tahetud üht eestlast näha oma spordiala rahvusvahelise juhtorgani presidendina? Küll küsiti temalt, kas ta saab iseseisvaid otsuseid langetada? Keres vastas: ?Iseseisvalt võin ainult oma raamatuid kirjutada?? Kumbagi poleks vaja tollipulgaga mõõta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming