Ärinime keelest ehk Headest kommetest, mida ei tunta

ILMAR TOMUSK, Keeleinspektsiooni peadirektor

Keeleinspektsioon

Kohvipaus on lihtne ja arusaadav
eesti­keelne nimi, ei mingit võõrkeelega
eputamist.

Keeleinspektsioon

Eestikeelsuse nõuet ei ole. Erinevalt koha- ja isikunimedest ärinimede tarvis oma seadust ei ole. Ärinime valikut ja kasutamist on käsitletud äriseadustiku 2. peatükis (§-d 7–15), kuid elu on näidanud, et ärinimede keeleliseks korraldamiseks sellest ei piisa. Paljud ettevõtjad on oma äriühingule valinud nime, mida on raske välja öelda ja võimatu kuulmise järgi kirja panna, rääkimata sellest, et nimi ei ütle midagi ettevõtte tegevusala kohta. Ärinimed on aga osa meie keeleruumist ning eesti keelereeglid peaksid kehtima ka nende kohta.

Äriseadustiku § 7 avab ärinime mõiste sisu: ärinimi ehk firma on äri­regist­risse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Sellest sättest võib välja lugeda, et tegemist on ennekõike nimega, mis peab eristama üht äriregistrisse kantud firmat teisest. Selle poolest sarnaneb ärinimi kaubamärgiga, sest viimase eesmärk on samuti eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Tegu pole siiski sama asjaga: kaubamärk ongi mõeldud avalikuks eksponeerimiseks, olgu tootepakendil, avalikus reklaamis või mõnel muul teabekandjal, ärinime eesmärk on aga eristada üks äriregistrisse kantud nimi teistest.

Äriseadustiku § 9 sätestab ärinime kasutamise nõuded: äriühingul tohib olla ainult üks ärinimi; täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit „täisühing“, usaldusühingu ärinimi täiendit „usaldusühing“, osaühingu ärinimi täiendit „osaühing“, aktsiaseltsi ärinimi täiendit „aktsiaselts“ ja tulundusühistu ärinimi täiendit „ühistu“. Nende mõistete asemel võib kasutada lühendeid, nt TÜ, UÜ, OÜ ja AS. Eesti keele reeglitega aga ei ole kooskõlas sama paragrahvi 4. lõige, mis lubab kasutada tähiseid AS, OÜ jt ainult ärinime alguses või lõpus. See nõue ei lase arvestada süntaktilisi seoseid nimeosade vahel ning tulemuseks on kohmakad ja keeleliselt vigased moodustised (vrd nt Estar Eesti Kergetööstuse AS varasema Eesti Kergetööstuse AS Estar asemel).

Ärinime keelt (kaudselt) puudutav säte on kirjas äriseadustiku 12. §-s, mille 8. lõige ütleb, et ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Eesti-ladina tähestik aga ei ole seesama, mis eesti keel. Samas paragrahvis on kirjas seegi, et ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Seda, mis keeles ärinimi kirjutatakse, äriseadustik ei ütle, ärinime eestikeelsuse nõue kustutati äriseadustikust juba 20 aastat tagasi.

Eesti-ladina tähestikus võib kirju­tada mida tahes ning ettevõtjad on üksteist üle trumbates selle võimaluse ka ära kasutanud, nagu kellelgi fantaasiat on: nt AutoCenter OÜ, Epicenter Kinnisvara OÜ, Pärnu mnt.Cafe OÜ, Osaühing Alfredi pub, Language Lounge OÜ, Vintage Beebi OÜ, Beebiland OÜ, Mittetulundusühing Muusikagrupp Naughty Faces jpt. Kuigi keeleliselt vigased ja segakeelsed, aga äriseadustiku nõuded on täidetud: nimed eristuvad teistest äriregistrisse kantud nimedest, õigusliku vormi tähis on eesti keeles, nii et registripidajal ei ole õigust ega kohustust keelduda kandmast ärinime äriregistrisse, isegi kui nimi tundub talle keeleliselt vigane või sobimatu.

Äriregistrist tänavale. Kui võõr- või segakeelne ärinimi jääks pärast ettevõtte registreerimist äriregistrisse, siis küsimust ärinime keelsuse kohta ilmselt ei kerkikski; piisaks tõesti vaid sellest, et nimi on kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Probleem on aga selles, et ärinimed liiguvad äriregistrist avalikku ruumi: ettevõtete siltidele, viitadele, kuulutustele ning reklaamplakatitele. Võõrkeelsest ärinimest saab avaliku teabe osa täpselt samamoodi, nagu seda on ettevõtte kaubamärk. Seetõttu on paljude Eesti (suur)linnade välisilme valdavalt võõrkeelne.

Kui ärinime keelt reguleerib äriseadustik, siis avaliku ruumi keelekasutust reguleerib keeleseadus, mille § 16 lg 1 sätestab: avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Enamasti ongi ettevõtte liiginimetus (nt café, shop, pub, restaurant, lounge, center) see, mis nime koostisosana võõrkeelsena äriregistrisse kantakse ning mida seejärel avalikus ruumis võõrkeelsena ka eksponeeritakse.

Keeleseaduse § 16 lg 2 lubab eestikeelsele liiginimetusele lisada tõlke võõrkeelde, kuid kui nimi on juba võõrkeeles registreeritud, ei ole keeleinspektsioonil õigust ettevõtjalt nõuda, et too võõrkeelse liiginimetuse oma ärinimes eestikeelse vastu vahetaks. Ainus võimalus on kasutada keeleseaduse § 16 lõiget 3, mille kohaselt tuleb kaubamärgis sisalduv oluline teave tegevuskoha kohta (seesama liiginimetus) esitada ka eesti keeles. Kuid sel juhul ei pea eestikeelne liiginimetus olema esikohal ega paremini vaadeldav kui võõrkeelne. Nii juhtubki, et tänavapildis laiutavad hiigelsuured café’d, shop’id, lounge’id ja boutique’id. Kuna keeleseadus kaubamärgi puhul eestikeelse teksti suurust ega selle vaadeldavust ei reguleeri, on eestikeelse teabe esitamise nõue täidetud ka sel juhul, kui liiginimetus on esitatud nimekaardi mõõtu sildil ettevõtte tegevuskoha sissepääsu juures. Seaduse nõue on formaalselt täidetud, kuid oma eesmärki see ei täida, kuna eestikeelset teksti peab teinekord sõna otseses mõttes luubiga otsima.

Ärinime hea tava. Avaliku ruumi võõrkeelestumine on kõige selgemalt näha Tallinnas, kuid keeleinspektsiooni huviorbiidis on tihti ka Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Sel aastal oleme käinud ka mitmetes väikelinnades, nt Sillamäel, Kundas, Raplas, Tapal, Paides, Türil ja Jõgeval, kus inglise keele surve ei ole välisturistide vähesuse tõttu kuigi suur. Ometi oleme peaaegu igalt poolt leidnud võõrkeelse ärinimega silte, kus puudub eestikeelne teave.

Nagu eespool öeldud, on äriseadustiku §-s 12 nõue, et ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega. Mitte kuskil pole aga öeldud, millised on need head kombed, millega ärinimi ei tohi olla vastuolus.

7. oktoobril eesti keele instituudis peetud nimeseminaril leidis Eesti keelenõukogu, et kuna ärinimedel on suur mõju avaliku ruumi keelekasutusele, tuleks võõrkeelestuva ja grammatiliselt vigase ärinimepruugi tõrjumiseks sõnastada ärinime hea tava, mis annaks põhilised keelelised soovitused ärinimede valikuks ja kasutamiseks.

Kindlasti peaks ärinime hea tava koostamisel arvestama sellega, et ärinimi on oluline teabekandja. Ärinime kirjapilt peaks vastama eesti õigekirja- ja süntaksireeglitele ning see teave, mis keeleseaduse kohaselt peab olema eestikeelne – liiginimetus, teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta –, võiks olla juba ärinime registreerimisel eestikeelne. Selle saavutamine eeldab ka äriseadustiku ärinime peatüki täpsustamist ja keeleinimeste kaasamist ärinimede korrastamisse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming