Eesti vajab eesti teaduskeelt nagu õhku

5. ja 6. detsembri TLÜ III teaduskeelekonverentsi puhul

PEEP NEMVALTS, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja

Liig tihti arvatakse, et eesti keeli ei saa kõnelda kõigest, millest inglise keeles saab – ei leiduvat „õigeid” sõnu. Majandusest ja tehnoloogiast räägitakse toorlaenudega (tõstsime raha – kas ehk hunnikust teise?) või pikitakse peaaegu igasse lausesse inglise sõnu. Laused ehitatakse inglise malli järgi: Üöökšop viidi läbi meie poolt. Seda kõike üsna enesestmõistetavalt nagu küllap sajandi eest Kniks-Mariihenidki saksa keelt jäljendades.

Igaühele ei ole see (veel?) päris loomulik. Mõni saatetegija või korvpallireporter mõtiskleb justkui vabandamisi, kuidas seda nüüd eesti keeles öeldagi, tihti antakse ka alla, kuigi ühiskeeles on asjakohane sõnavara olemas nagu ka loomupärased lausemallid. Nähtavasti ei mõista „rahatõstjad”, et inglise to raise money tähendab kaasata, hankida raha(stajaid) ning päris eesti keele lause on Selle töötoa korraldasime meie.

Teadlaste seaski on neid, kes on lummatud rahvusvahelistuvast (loe: ingliskeelsest) teadusest, ja neidki, kes arutavad,1 kuidas rahvusvahelistumise sildi all ingliskeelestatavas teadusmaailmas siiski edendada omakeelset teadust ja haridust – kuigi teaduri või õppejõu ametikohale valikul ei anna erialane terminitöö või eestikeelse õpiku autorsus mingeid hindamispunkte. Ometi võtab järjekindel ja süsteemne terminikorrastus ja õppevahendi loome määratult rohkem aega ning nõuab enamasti laiemat ja süvemat erialast pädevust kui artikkel. Olukord on seda kummalisem, et „Eesti keele arengukava 2011–2017”
(ja eelnenu, 2004–2010) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist.

Hea näide hindamatust tööst on TTÜ professorite Priit Kulu ja Jakob Kübarsepa tegus materjalitehnika oskuskeele kujundamine nii terminiarenduse kui õpikuloome kaudu.2 Oma kogemusest kõnelevad nad selgi korral. TTÜ prof. em. Enno Reinsalu, mitme terminisõnastiku koostaja-toimetaja, tõdeb, et hea termin viitab mõistesisule, kuid sõjandusterminivõistlusel heaks kiidetud sotra (< soomustransportöör) võib märkida ka mõistet ’soojustrass’. Teine prof. em., metroloogia kõrgkooliõpiku kaas­autoreid Rein Laaneots vaatleb suuruste väärtusi ja määramatust. TTÜ lõputööde kokkuvõtete eesti keelt käsitleb geoloogia­doktor Ülo Sõstra.

Ettekande väljendusoskuse arendamisest TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna bakalaureuseõppes on Ivo Kruusamägi, Mart Noorma ja Ene Voolaid pealkirjastanud õõvastavalt viimase lahinguna eesti reaalteaduskeele pärast. TÜ doktorandi Riina Reinsalu teema on, kuidas viidata teadustekstis iseendale, ning TLÜ doktorant Mare Kitsnik arutleb, kuidas õpetada akadeemilist keelt gümnaasiumis. Teaduskeel on siiski üldkeele allkeel ning pole paha, kui keskharidus annab senisest parema valmiduse kõrgkooliõpinguiks.

On ka kaks töötuba: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli „Oskussõnavara tervishoiu teadustekstides” ja Eesti Teadus­agentuuri, HTMi ja Euroopa Komisjoni eesti keele osakonna „Horisont 20203 ja eesti teaduskeel”. TLÜ muusikaosakonna sümpoosionil4 „Muusika- ja kunstikasvatuse oskuskeele rakendamisest” arutletakse üldhariduskoolis plokkflöödimängu õpetamise oskussõnavara üle. Saksa emakeelega doktorant Gerhard Lock pakub ainest aruteluks, kuidas võib õppejõu liikumine kolme keele vahel mõjutada muusikaõpetajaks õppijaid. Ida-Soome ja Savonlinna ülikooli prof Antti Juvonen räägib kunstikasvatuse kontseptsioonide inglise keelest soome keelde ja tagasi tõlkimise raskustest.

Üks põhiesinejaist dr Panagiotis G. Krimpas Traakia Demokritose ülikoolist tutvustab Kreeka terminoloogia­kehameid ja tänapäeva kreeka oskuskeele eripära. Teise põhiettekande peab TLÜ rakenduslingvistika professor Krista Kerge, käsitledes just teadustõlget kui tõlgendust ja selle sisutäpsust. Ise võtan vaadelda mõningate erialaüleste terminite mõistesisu teadus- ja üldkeeles.

Niisiis ei seisne teaduse rahvusvahelisus sunnitud ükskeelsuses, vaid keelte ja mõttelaadide mitmekesisuses ning nende vastastikmõjus, mis on viljakam kui monotoonne monokeelsus. Seda on tõdetud sagenevail rahvusvahelistel konverentsidelgi mitmekümne keele vaatenurgast. Eesti ühiskond ei saa edukalt toimida ilma eesti keeleta – lihtne tõde, mida ei tarvitsekski korrata, kui üleilmastuvas maailmas ei kipuks eestlane üsna kergekäeliselt loobuma emakeele väljendusrikkusest.

1   Kava ja ettekannete tutvustus www.tlu.ee/et/teaduskeelekonverents

2   Jakob Kübarsepp, Priit Kulu, Terminoloogiaarendus tehnikavaldkonnas. – Sirp 10. I 2013, nr 2.

3   „Horisont 2020” on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastaiks 2014–2020.

4   Terminite sümpoosion, seminar, konverents, kollokvium sisutäpsusest vt Peep Nemvalts, Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. Rmt: Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Koost ja toim P. Nemvalts. TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13, TLÜ teaduskeelekeskuse köide 1. Tallinn 2011, lk 145-146.