Felix Johannes Oinas 6. III 1911 ? 25. IX 2004

Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit

25. septembril suri USAs Bloomingtonis mitmekülgne ja rahvusvaheliselt tunnustatud eesti humanitaarteadlane Felix J. Oinas. Felix J. Oinas sündis Tartu lähedal Kambjas. Ta lõpetas Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna läänemeresoome keelte alal 1937. aastal, täiendanud end Budapesti ülikoolis soome-ugri ja slaavi keelte alal ning folkloristikas, töötas ta sõjaeelseil aastail Budapestis eesti keele lektorina. 1944. aastal põgenes F. J. Oinas Eestist Saksamaale, kust pärast täiendusõpet Heidelbergi ülikoolis siirdus edasi Ameerikasse. Tema püsivaks elukohaks sai Bloomington Indiana osariigis. Palju aastaid täitis F. J. Oinas professori kohta Ühendriikide ühes juhtivas slavistika- ja fennougristikakeskuses Indiana ülikoolis. Ta esines loengutega paljudes USA ja Euroopa kõrgkoolides ning kuulus mitmete maade teadusseltsidesse. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liikmena aastast 1992 kuulus F. J. Oinas ka Eesti Kirjanike Liitu, oli valitud Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks ja 1999 Tartu ülikooli audoktoriks. Tema teeneid on hinnatud Eesti Kultuurfondi USAs auhinna, Kalevala medali ja Eesti Riigivapi II klassi ordeniga.  

F. J. Oinase mahukas bibliograafia hargneb nii keeleteaduse, folkloristika kui ka kirjanduse radadele. 1950. aastail ilmusid tema ingliskeelsed uurimused lingvistikast ja läänemeresoome rahvastest. Tema koostatud ning mitmes trükis ilmunud eesti keele lugemik ?Estonian General Reader? (1963) ja õpik ?Basic Course in Estonian? (1966) said eesti keele õpetamise aluseks Indiana ülikoolis. 1960. aastaist alanud rahvaluuleuurimustes järgis F. J. Oinas soome ajaloolis-geograafilist koolkonda, rikastades oma meetodit moodsast kirjandusteadusest laenatud intertekstuaalsuse põhimõtetega. Pädeva slavisti ja vene folkloori tundjana kujunes tema kui eesti pagulasteadlase asendi eripäraks, hoolimata ametlikust tõrjutusest kodumaal, möödapääsmatu tuntus nõukogude folkloristide seas. Maailma rahvaste müüdivaramut haarav avar pilk ja selge ning lihtne esitluslaad on tema vägilaste käsitluste ning kirjandusega haakuvate motiiviuurimuste põnevusega loetavuse põhjusteks. F. J. Oinase paguluses ilmunud esseekogumikud ?Kalevipoeg kütkeis? (1979) ja ?Vargamäe tõde ja õigus? ning kodumaal välja antud ?Surematu Kalevipoeg? (1994) ja ?Tuul heidab magama? (1999) kuuluvad meie folkloristika elavasse klassikasse.

F. J. Oinase kirjanduslikku tegevust raamivad sõja eel ilmunud ungari kirjanike vahendused eesti keelde ja ?Suurmeeste elulugude? sarjas ilmunud ?Petöfi: Vabaduse ja armastuse laulik? (1939), hilisemast perioodist aga pagulaskirjanike loomingupsühholoogilisi esseid kokku võttev ja kommenteeriv raamat ?Kuidas kirjanikud kirjutavad? (1992).  

Felix Oinast jääb mälestama vägilasemõõtu töö.  

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming