Fonoloogiast piiblitõlkeni. Mati Hindi juubelikogumik

Reili Argus

Pühendusteos emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks. Koostanud ja toimetanud Reili Argus, Annika Hussar ja Tiina Rüütmaa. TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, nr 14, 2012. 232 lk.

Artiklikogumik on pühendatud emeriitprofessor Mati Hindile ning koostatud tema 75. sünnipäevaks. Kogumikus on üheksa artiklit 13 autorilt, kelle hulgas on Hindi endisi ja praegusi kolleege, mõttekaaslasi, sõpru ning õpilasi Eestist ja mujalt, tema eakaaslasi, aga ka nooremaid autoreid. Kuigi kogumik lähtub põhijoontes Mati Hindi enda keeleteaduslikest huvidest (fonoloogia, vana kirjakeel, murded), on artiklites puudutatud ka muid keeleteaduse uurimisvaldkondi. Kogumiku artiklitest kaks on fonoloogiakesksed: Karl Pajusalu ja Pire Terase artiklis „Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest: prevokalisatsioon eesti ja liivi murretes” vaadeldakse üht edelaläänemeresoome häälikulist uuendust, mida on eesti keeleteaduses tavaliselt kirjeldatud kui metateetilist või epenteetilist palatalisatsiooni. Lembit Vaba kirjutises „Kura kaja liivi keeles” tuuakse esile ja analüüsitakse liivi keele eventuaalset kura keele ainest liivi keele eri tasandeil. Eberhard Winkleri artikli „Täienduseks kreevinite ja nende keele ajaloole” eesmärk on täiendused ja täpsustused kreevinite ajaloo, nimetuse, eluolu ja keele kohta. Samuti käsitletakse artiklis kreevini keele suhet seda mõjutanud keelte, eelkõige vadja keelega. Kogumikus on kaks vana kirjakeele ja piiblitõlke ainelist kirjutist: Annika Kilgi „Eitusvormid 17.-18. sajandi eesti piibliversioonides” ning Matti Leiwo, Maria Kela ja Pirjo Kulju soomekeelne kirjutis „Jumal, jumalad ja inimene suhestatuna ruumi ja üksteisega. Katekismuse esimene käsk eri aegade tõlkeis”. Murdeuurimist esindab Jüri Viikbergi kirjutis „Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras”. Auli Hakulinen keskendub soomekeelses artiklis „Soome eituslause sõnajärge mõjutavad tegurid” eitussõna asendile nii soome kirjakeeles kui ka suulises kõnes. Tallinna ülikooli teise keele omandamise uurimusi esindab Annekatrin Kaivapalu artikkel „Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel”. Airi Kapanen ja Reili Argus vaatlevad oma kirjutises „Verbikesksed ühendid sotsiokultuuriliste kategoriseerijatena eesti uuemas lastekirjanduses” lingvistiliste vahenditega kahe eesti lastekirjanduse autori verbikasutust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming