Haljand Udam 8. V 1936 – 17. XII 2005

 

Eestisse on jõudnud kurb sõnum: Rooma lähedal Viterbo haiglas lahkus ootamatult pärast lühikest rasket haigust Eesti Kirjanike Liidu liige, tõlkija, publitsist, entsüklopedist ja Idamaade asjatundja Haljand Udam. Haljand Udam lõpetas Tartu ülikooli 1959. aastal geoloogi eriharidusega, kuid oli juba siis Pent Nurmekunna õpilasena asunud ülikooli orientalistikakabinetis õppima Ida keeli. Aastail 1963–1964 õppis ta Taškendi Riiklikus Ülikoolis pärsia keelt ning aastail 1967 – 1971 oli Moskvas NSVL Teaduste Akadeemia orientalistikainsti-tuudis aspirant iraani filoloogia alal, samas kaitses ta 1971. aastal väitekirja “Pärsiakeelse sufismiterminoloogia semantilised erijooned”. Ka hiljem näis Haljand Udam mitmel korral end täiendamas nii Taškendis kui ka Dušanbes. Temast kujunes üks kõige olulisemaid Ida kultuuri vahendajaid eesti keelde ja kultuuriruumi. Alates 1971. aastast töötas ta “Eesti entsüklopeedia” toimetuses teadustoimetajana (1993 – 2003 kirjanduse ja kunsti toimetuse juhataja). Tema teeneks oli orientalistika maailmatasemel kajastamine entsüklopeedias ka nõukogude aja kõige suurema vaimse surutise ajajärgul. Ta on entsüklopeedia mõlema väljaande paljude eesti ja maailmakirjanduse ning ajaloo-, usu- ja filosoofiaalaste artiklite autor ja toimetaja. Haljand Udam oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse üks vaimseid alustalasid.

Ta on tõlkinud eesti keelde India, Iraani ja Kesk-Aasia klassikalist ja kaasaegset luulet ning proosat hindi, urdu, pärsia, araabia, tadžiki ja usbeki keelest, aga eestindanud ka prantsuse kirjandust (Jacques Cazotte’i “Armunud kurat”, 2004). Tähtsamatest tõlkeraamatutest tuleb nimetada Umar Hajjami “Nelikvärsse” (1967 ja 2000), Rudaki “Luulepudemeid” (1970), Saadi “Roosiaeda” (1974) ja Ali Safi “Inimlikke imetabasusi” (1982) iraani kirjandusest ning Ibn Tufaili “Elavat Ärganu poega” (1992) araabia kirjandusest. Viimase suure tööna (igapäevase toimetajatöö kõrvalt) jõudis ta enne Itaaliasse sõitu lõpetada koraani tõlke. 

Pärsia ja araabia keele ning islami kultuuri väga hea tundjana, nendest keeltest viljaka tõlkijana ja teeneka teadlasena oli Haljand Udam valitud Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliikmeks. Tema orientalistikaalased uurimused on koondatud “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatusse “Orienditeekond” (2001).

Haljand Udami elutöö on aga veel palju mitmekesisem: ta on olnud pädev ja vaimukas raamatute ja ideede käsitleja, tema artikleid on ilmunud Loomingus, Eesti Ekspressis, Vikerkaares, Keeles ja Kirjanduses jm, ta on kirjutanud järelsõnu ja kommentaare, uurimusi ja kultuurikirju nii kirjanduse, metafüüsika, poliitika kui ka kunsti kohta. Artiklitest on koostatud ja välja antud kaks valimikku: “Loetud ja kirjutatud” (1998) ning “Maagid, filosoofid, poliitikud” (2003). 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Haljand Udam on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001) ja Eesti Vabariigi kultuuriauhinna (2002).

Haljand Udami lahkumine on Eesti kultuurile raske löök. Nii erudeeritud ja töökas suur mõtleja sünnib meie hulka harva.

Tunneme südamest kaasa abikaasale ja lastele.

 

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Akadeemiline Orientaalselts

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming