HELGE UUETOA 16. IV 1936 – 16. VIII 2008

HELGE UUETOA 16. IV 1936 – 16. VIII 2008

Lahkunud on teatrikunstnik Helge Uuetoa. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna 7. keskkooli ja 1960. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Samast aastast alustas ta tööd Eesti Draamateatris. Sel perioodil oli just Helge Uuetoa mitmete Voldemar Panso väljapaistvate tipplavastuste kunstnik. Valmisid moodsa joonega „Inimene ja jumal” (1962)”, „Kihnu Jõnn” (1964), „Tabamata ime” (1965). Õnnestunud ja loov oli koostöö Gunnar Kilgasega  J. Steinbecki „Hiirtest ja inimestest” (1966), A. Liivese „Kallimast kallim” (1967), kui nimetada meeldejäävamaid sellest perioodist.

Draamateatri perioodist jäävad sõelale veel V. Majakovski „Lutikas” (lav Mai Mering, 1962), kuulus „Rops” (lav Ben Drui, 1964), aga ka A. H. Tammsaare – A. Särevi „Pankrot” (1964), E. Manneri „Põletatud oranž” (1969, soome lavastaja Väino Lahti).

1970. aasta algul järgnes Helge Uuetoa Rakvere teatrisse peanäitejuhiks siirdunud Mai Meringule, nimetagem kujundusi järgmistele lavastustele: M. Gyárfási „Ärka ja laula”, M. Sebastiani „Nimetu täht”, 1972. Koostöös lavastaja Ilmar Tammuriga valmisid A. Hindi „Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jõnni „Manni” peal”, I. Franko „Varastatud õnn” (1972), „Mikumärdi” (1975), „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1976).

Alates 1973. aastast töötas Helge Uuetoa ka Eesti Televisioonis (aastast 1982 peakunstnikuna), kujundades populaarsust võitnud telelavastusi („Leedi Windermere’i lehvik”, 1974; „Hunt Kriimsilm”) ja telefilme („Lindpriid”, 1969; „Need vanad armastuskirjad”, 1992).

Hiljem juhendas Helge Uuetoa lasteringe, tehes uuel aastatuhandel mitmeid kujundusi Kaari Sillamaa muusikateatris.

 

Helge Uuetoa maeti Metsakalmistule 22. augustil.

 

Eesti Lavastuskunstnike Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Draamateater

Rakvere Teater

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Eesti Kunstnike Liit

 

Sirp