Ilse Leetaru 27. X 1915 – 9. XII 2006

 

  New Yorgis lahkus 9. detsembril eesti kunstnik ja kunstikoguja, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi toetaja Ilse Leetaru. Kõrges eas kunstnik viibis viimati sünnimaal 2004. aasta suvel, kui Tartu Kivisilla galeriis toimus tema poolt muuseumidele annetatud teoste näitus “Kingitud kunst”. Ilse Leetarust sai enne kunstikoguja ning alles küpses eas tunnustatud graafik. Suure missioonitundega kandis ta hoolt selle eest, et ta elutöö jõuaks Eesti riigi varamutesse.

Ilse Leetaru (neiuna Kõpper) sündis Tallinnas 27. oktoobril 1915. aastal. Ta õppis Kaarli koguduse eraühisgümnaasiumis, kus sel perioodil oli joonistusõpetajaks Kristjan Raud. Alustanud paljutõotavaid õpinguid Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, katkesid need pärast abiellumist dr. med. Edmund Leetaruga. 1930. aastatel sai alguse Leetaru perekonna kunstikogu, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti, Kaarel Liimandi, Konrad Mäe, Johannes Greenbergi, Erik Haameri, Kuno Veeberi jpt. suurepärased teosed. Sõjapagulasena Saksamaa põgenikelaagrite kaudu USAsse elama asunud, õnnestus Ilse Leetarul suurtes joontes säilitada oma kunstikogu, mida ta täiendas varase eesti eksiilkunstiga. Osa Eestisse jäänud kunstiteostest leidis püsiva koha Tartu Kunstimuuseumis, 2003. aastal kinkis Ilse Leetaru aga ka oma New Yorgis säilitatud eesti kunsti klassika Eestisse, jagades selle kahe muuseumi vahel.

Ilse Leetaru enda kunstiõpingud algasid kõigi takistuste kiuste alles 1959. aastal, kui ta astus New Yorgi School of Visual Arts’i. Selle järel õppis ta Pariisis Academie de la Grande Chaumiere’s ja spetsialiseerus graafikale New Yorgi õppeasutuses The New School. Kunstnik pidas oma elu suurimaks kordaminekuks seda, et tal õnnestus hilises eas saavutada loovkunstniku staatus. Ilse Leetaru isikunäitused toimusid New Yorgi Eesti Majas 1975., 1979., 1982. ja 2001., Tartu Kunstimuuseumis 1990. ja 2004., Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis 1991., Saksa Kultuuri Instituudis 1996. ja Kastellaanimaja galeriis 1998. aastal. Ilse Leetaru graafikat eksponeeriti arvukatel näitustel USAs, Prantsusmaal, Rootsis, Iisraelis, Kanadas, Jaapanis, Egiptuses, Brasiilias, Austraalias, Hispaanias, Rumeenias ja Poolas. Ta oli USA Rahvusliku Naiskunstnike Assotsiatsiooni liige ja kuulus aastaid selle žüriisse. Tema kunst pälvis mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Oma loomingus ammutas ta ideid loodusest, esmapilgul realistlikud loodusvaated kasvavad meeleseisundite võrdkujuks, tasakaalustatud kontemplatsiooniks. Leetaru teostes puudub pealetükkiv sürrealistlik visioon. Graafikuna katsetas ta palju erinevate sügavtrükitehnikatega, ta oli tehnikas perfektsionist, aga ei trükkinud kunagi oma teostest suuri tiraaže. Oma suureks eeskujuks pidas Ilse Leetaru kunagist head sõpra Eduard Wiiraltit.

Paljud Eesti kunstisõbrad langetavad pea särava, peenetundelise, vapra naise lahkumise puhul, ta saavutas oma elus ande, tahtejõu ja missioonitundega palju ning oskas seda jagada.

 

Eesti Kunstimuuseum

Tartu Kunstimuuseum

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming