… karavan läheb edasi

Silva Tomingas,

Avalik kiri „Sirbi” peatoimetaja valgustamiseks teel „vaimupimedusse” (vt. Kaarel Tarandi artiklit „Sirbis” 18. jaan. 2008) „Sirbi” peatoimetaja Kaarel Tarand on vist olnud tõesti pikka aega pimedusega löödud, sest tema juhitav kultuuriseitung märkab alles jaanuari teisel poolel, et Eestis uut rahvusentsüklopeediat tehakse. Piinlik on siin teatada, et kõik teised meediaväljaanded said seda teada juba ammu enne jõule. Ajalehtede-ajakirjade, TV- ja raadioreporterid käisid TEA toimetuses ja osalesid pressikonverentsil, võtsid pressile mõeldud mahuka infopaketi ja usutlesid koostajaid-toimetajaid. Uue entsüklopeedia tegemine ei ole isegi vanas ja suures kultuurriigis väike uudis, ammugi peaks see tähelepanu äratama väikeses riigis.

Vaid üks kord kogu iseseisvusaja jooksul – 70 aastat tagasi – on Eesti Vabariigis suudetud oma terviklik entsüklopeedia ilma riigi rahalise toetuseta välja anda (1932–1938). Ja nüüd on kätte jõudnud teine kord. Nii nagu esimese entsüklopeedia tegemise ajal, on ka nüüd sajad asjatundjad – enamasti teadlased ja õppejõud – koondunud kirjastuse juhtimisel erialatoimkondadesse ja loovad uut rahvusentsüklopeediat, mis on uudne nii oma sisult kui ka vormilt. Esimest korda valmib kohe koos köidetega ka e-Entsüklopeedia, mis läheb tellijatele Internetti ja millest tuleb ka DVD-versioon. Et tagada suurim võimalik objektiivsus, on  kirjastus loonud akadeemikutest ja auväärsetest avaliku elu tegelastest koosneva toimetuskolleegiumi, mis on toimkondadeülene, annab nõu ja vajaduse korral teeb valikud. Paljude õppeasutuste ja institutsioonidega on sõlmitud ja sõlmimisel laiaulatuslikud ja pikaaegsed koostöölepingud, mis aitavad kvaliteetset suurteost luua ning annavad neile asutustele e-Entsüklopeedia kasutamise õiguse. On ka mitmesuguste alade tuntud spetsialiste, kes on end vabatahtlikult pakkunud kaasa aitama uue entsüklopeedia sünnile, ja lausa tasuta, mõni pakub oma toimetajakogemust, mõni fotokollektsiooni, mõni enda juhitava firma või õppeasutuse kaasabi. Aitäh ka kõigile enam kui veerand tuhandele palgalisele koostajale-toimetajale, kes uut entsüklopeediat praegu loovad!

„Sirbi” peatoimetaja arusaam sellest, milliste vahenditega peaks 21. sajandil entsüklopeediat tegema, võiks pälvida aasta parima äriidee preemia: riik peaks üles ostma töötajatest üsna tühjaks jäänud ja aastaid võlgades vaevleva Entsüklopeediakirjastuse ning maksumaksja rahaga hakkama entsüklopeediat välja andma, võib-olla peaks riik ka sundima jõuga tagasi minema neid kümneid toimetajaid, kes teistesse kirjastustesse on tööle asunud, sest nad pole oma endises kirjastuses tulevikuperspektiivi näinud. Kirjastusest, kelle usalduskrediit on kaotatud, ei ole suure entsüklopeedia väljaandjat.

Küll aga on tellija usaldus väga oluline uue suurteose loomisel. Tellija usaldust üritabki „Sirbi” peatoimetaja oma artiklis kõigutada ja sellega uuele entsüklopeediale juba a priori halba ja ebausaldusväärset fooni luua. 1930-ndatel aastatel koostati entsüklopeedia ettetellijate usalduse alusel ja kõik olid võitjad – rahvusentsüklopeedia nägi kiiresti ilmavalgust ja tellijad said selle soodsa hinnaga. Riigilt dotatsiooni ei oodatud, kirjastus võttis enda peale suure missiooni ja vastutuse. See andis tollasele teosele sõltumatuse: kirjastusel oli vastutus ainult oma tellija ees ja tellijaks oli Eesti rahvas. Samasugune plaan on teostumas ka nüüd. Tellijate usalduse toel on sündimas uus kvaliteetne rahvusentsüklopeedia. „Sirbi” peatoimetajal Kaarel Tarandil ei ole õigust neid sadu tuntud kultuuriinimesi, kes praeguse entsüklopeedia valmimisel koostajana ja toimetajana kaasa löövad, oma kihutuskõnega püüda lolliks teha. Samuti ei maksa lollitada kultuuri toetajaid – neid mitut tuhandet inimest, kes on uue entsüklopeedia juba tellinud ja sellega oma väärika panuse selle sünnisse andnud. Olgu öeldud, et lausa esimeste tellijate seas oli üks auväärseim ja vanim Eesti akadeemik, kes ise TEA-sse tuli, täies mahus ette maksis ja sellega oma väga suurt usaldust üles näitas. Ja nende suurte kultuuritegelaste toel ning Eesti rahva toel sünnibki uue ajastu entsüklopeedia.

On piinlikult ilmne, et Kaarel Tarand ei orienteeru kirjastusmaastikul. Kuid see ei anna talle alust oletada, et TEA Kirjastus kujutab endast pisikest partisanisalka, mis koosneb amatööridest. TEA kuulub Eesti suurimate kirjastuste hulka ja siin töötab üle poolesaja inimese. Kui kultuurilehe peatoimetaja vaevunuks oma elevandiluutornist alla laskuma, märganuks ta, et TEA on alustanud tänavu oma juubeliaastat ja suvel saab TEA 20-aastaseks. Selle aja jooksul on TEA kujunenud tunnustatud kaubamärgiks ja kvaliteedi tagatiseks nii meil kui ka paljudes teistes riikides, kus TEA õppe- ja teatmekirjandust on erinevates keeltes avaldatud. Kui Kaarel Tarandil oleks kultuuritegijate ees veidigi pieteeditunnet, siis saaks ta aru, et juubelijutt on teise hõnguga.

Kultuurilehe peatoimetajale ei ole kohane levitada valeinformatsiooni (pealegi maksumaksja lehe kaudu) ja seepärast saagu siin korrigeeritud ka eksitav (või pahatahtlik) viga, nagu oleks uue entsüklopeedia näol tegemist tõlketeosega (jumal ise teab, kust kultuurilehe peatoimetaja selle teabe on ammutanud). TEA entsüklopeedia on 100%-liselt originaalteos, selle koostavad Eesti asjatundjad. Mõistagi on TEA-l sellise suure teose tegemiseks maailmas ka tugevaid partnereid, sest TEA-s ei tööta mitte jalgrattaleiutajad, vaid tänapäevased ratsionaalsed inimesed. Samuti on Tarand oma lugejaile otse valetanud, et TEA pole varem entsüklopeediaid välja andnud. TEA entsüklopeediate ja leksikonide pagas ulatub mitmekümne nimetuseni. Eksitav on „Sirbi” artiklis ka Kaarel Tarandi matemaatika. On üksjagu arusaamatu, kuidas saab kogu ingliskeelse maailma ja väikerahva entsüklopeediate maksumust ühele pulgale seada. Väär on ka lugejale antud info, nagu saaks tellida ainult see, kes tuhanded kroonid kohe lauale paneb, sest igas infolehes on selgesti kirjas, et uut entsüklopeediat saab tellida ka iga inimene, kes maksab paarsada krooni kuus.

 

Kultuurilehel soovitame ükskord maa peale tulla, taastada endagi usaldusväärsus, saada tagasi oma tellijad ja kultuuri edendada. Põrguga, millele Tarand mitu korda vihjab, tuleb meelde aga kolme katla anekdoot, mida kultuurileht väga jõuliselt esindab. Kui ikka keegi üritab katlast välja rabelda ehk veidikenegi kõrgemale tõusta, tirib teine eestlane ta kohe tagasi. (Suur osa Tarandi artiklist on nutulaul sellest, kuidas „Sirbil” läheb halvasti ja kuidas ka TEA Kirjastusel ei tohiks hästi minna.) 

Ja tagasi Eesti rahvatarkuse juurde: „Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.” Nii ütles mulle lohutuseks mu tasakaalukas ja elutark ema, kui „Sirbi” artiklist kuulis. Nii ütlen ka mina meie toetajatele.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht