Keelesugulus riimivastavuse näitel

Hiina ja soome-ugri keelevõrdluse uusimaid leide

GAO JINGYI

 

Olen uurinud üle kümne aasta hiina ja uurali (soome-ugri) keelte ühiseid jooni.1 Siinkohal tutvustan eesti lugejatele hiina-uurali riimivastavusest lähtuva keelevõrdluse uusimat olekut.

Riimivastavus tähendab, et sugulaskeeltes riimuvad ühiste tüvede vasted. Kui räägime soome-ugri keelesugulusest, tasub tähele panna, et kui eesti keeles on käsi, vesi ja mesi, on ungari keeles vastavalt kéz, víz ja méz, see tähendab, et eesti riim -äsi/-esi vastab ungari riimile -éz/-íz. Riimivastavus on reeglipärane ja korduv häälduslik vastavus, mis tõestab, et vasted ei ole juhuslikud. Olen oma uurimistöös jõudnud järeldusele, et ka hiina ja uurali keelte puhul on olemas riimivastavus.

Kõigepealt tuvastasin kaks hiina-uurali riimivastavust. 1) kui eesti keeles on ala, kala, pala, palav, sala ja valama (soome vasted ala, kala, pala, pala-, sala ja vala-), on mandariini hiina vasted vastavalt yùn [üèn], kūn [kuēn], fēn, fén, sŭn [suěn] ja hún [huén], kantoni hiina vasted wan3, kwan1, fan1, fan4, syun2 ja wan4 2 (hiina vastete tähendused ’all olema’, ’suur kala’, ’jagu, jagama’, ’täielikult põlema’, ’kahjustama’ ja ’kokku valama’). Reeglipärasus ilmneb siin selles, et eesti ja soome riim -ala vastab mandariini hiina riimile -en ning kantoni hiina riimile -an. 2) kui eesti keeles on ajama, kaja, maja ja vaja (soome vasted aja-, kaja, maja ja vaja-), on mandariini hiina vasted vastavalt wăng, guāng, fáng ja huāng, kantoni hiina vasted wong5, gwong1, fong4 ja fong1 (tähendused ’sihtima, minema’, ’kivi heli’, ’maja’ ja ’viljatuks jääma’). Reeglipärasust näen selles, et eesti ja soome riim -aja vastab mandariini hiina riimile -ang ning kantoni hiina riimile -ong. Võrreldud kümne tüve vasted vaatasin läbi ka kõigis teistes uurali keeltes.

Sel aastal tõin välja veel kolm uut hiina-uurali riimivastavust. 1) kui eesti keeles on kündma ja sündima (soome vasted kyntä- ja synty-), on mandariini hiina vasted gēng ja shēng, kantoni hiina keele vasted gang1 ja sang1 (nende tähendus ongi vastavalt ’kündma’ ja ’sündima’). 2) kui eesti keeles on heitma ja peitma (soome vasted heittä- ja peittä-), on mandariini hiina vasted ja , kantoni hiina vasted hei3 ja bei3 (tähendused ’ära viskama’ ja ’varjama’). 3) kui eesti keeles on naima ja käima (soome vasted nai- ja käy-), on mandariini hiina vasted nǚ ja [qǜ], kantoni hiina vasted neoi5 ja heoi3 (tähendused ’naisisik’ ja ’minema’).

Tegemist on vanahiina tüvedega, mis on olemas kõigis hiina keeltes. Mandariini ja kantoni hiina keelest on välja toodud tuntud näited. Samasuguseid veidi erineva häälduse ja tähendusega riimivastavusi kohtab teistes sugulaskeeltes, näiteks on Taiwani hakka hiina keeles ’sündima’ ja ’kündma’ vastavalt sen1 ja gien1.

Lugejatele lühidalt seletuseks: keelesugulust näitavad tüvisõnad, mis on keeltes sarnased ja igas keeles reeglipärased. See viimane asjaolu on väga oluline. Üksikud keelesarnasused ei tõesta keelesugulust.

Levinud on muud keelevõrdlused, näiteks uurali-jaapani ja nostraatiliste keelte oma.3 Need keelevõrdlused ei ole nii arvestatavad, sest neil on kaks olulist puudust.

Uurali-altai, uurali-korea, uurali-jaapani, uurali-draviidi, uurali-sumeri ja uurali-baski keelevõrdlus on jäänud primitiivsele tasemele: välja on pakutud sõnad (vahel pole teada, kas need on võrdsed tüved või tuletatud sõnad), mis on keeltes sarnased, kuid pole välistatud, et need kokkulangevused on juhuslikud. Näiteks eesti keele ei ja jaapani keele iie ’hüüdsõna ei’ on juhuslik kokkulangevus. Eesti keeles on ei eitustegusõna ja eitab tegusõna. Jaapani iie on hüüatus ega ole mõeldud tegusõna eitamiseks. Isegi kui selline tähenduslik muutus tuleks arvesse, ei ole jaapani keeles teist sõna, milles –iie- osa vastaks eestikeelsele –ei- osale.

Uurali-eskimo-aleuudi ja nostraatiliste keelte (mille osaks on uurali-indoeuroopa) keelevõrdlus on jäänud piiratud ringi, kus on välja pakutud tüvisõnad, mis on rekonstrueeritud algkeeltes sarnased. Algkeele rekonstrueerimine on ikkagi teisejärguline tegevus. Rekonstruktsioonid põhinevad ju tegelike keelte andmetel. Nagu soome-ugri keelesuguluse puhul tasus kõigepealt näidata seda, et eesti keeles on käsi, vesi ja mesi ning ungari keeles vastavalt kéz, víz ja méz. Siit võis oletada, et kolm tüve on algsoome-ugri keeles vastavalt *käte, *wete ja *mete. Me ei saa tänapäeval rääkida soome-ugri keelesugulusest nii: eesti keeles käsi, vesi ja mesi on pärit algsoome-ugri keele sõnadest *käte, *wete ja *mete, samuti on nendest pärit ungari keeles kéz, víz ja méz. Rekonstrueeritud tulemused on oletuslikud. Need ei ole kunagi lõplikud, kuna juurde tuleb uusi keeleandmeid ja uusi mõttesuundi. Hiina-uurali keelevõrdluse teekond sarnaneb aga soome-ugri keelevõrdlusega: aluseks on keelte sarnasuste tuvastamine ja nende reeglipärasuse näitamine.

Arutatud hiina-uurali riimivastavustes on kokku 16 tüve. Eesti etümoloogiasõnaraamatu järgi on neist kuus soome-ugri või isegi uurali tüved: ala, kala, pala, sala, aja-ma, nai-ma; üks läänemeresoome-permi tüvi sündi-ma; kaks läänemeresoome-mordva tüve vala-ma, pala-v; üks läänemeresoome-mari tüvi künd-ma; üks läänemeresoome-saami tüvi kaja; ülejäänud viis on läänemeresoome tüved maja, vaja, heit-ma, peit-ma, käi-ma.

Hiina-uurali keelevõrdluse järgi on need kõik samuti vanad hiina-uurali tüved. Tüvisõnad võivad mingist keelest kaduda. Soome-ugri tüvesid ei pea olema kõigis sugulaskeeltes, mis jäävad läänemeresoome ja ugri keelerühma vahele. Hiina-uurali tüvesid ei pea leiduma kõigis sugulaskeeltes, mis paiknevad läänemeresoome ja hiina keelerühma vahel.

Eesti etümoloogiasõnaraamatus on kõige problemaatilisemad just läänemeresoome tüved. Ilmselt on mõned läänemeresoome uurijad üritanud neis sõnades näha hoopis laensõnu, mis ei ole õige tee. Näiteks on Eesti etümoloogiasõnaraamatus kirjas: [maja] „võib olla balti laen, kuid läti māja ’maja, kodukoht; pere, pererahvas’ peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks.“ [heitma] „? ← alggermaani *sēja, gooti saian ’külvama’, saksa säen ’külvama’.“ [peitma] „? ← alggermaani *bēja-, *bāja-, vanaülemsaksa bā(j)en ’soojendama, hauduma’; keskülemsaksa bæjen ’soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama’; saksa bähen ’soojendama, hauduma’. Küsimärk hoiatabki, et oletus ei ole kindel. Siinkohal näitan kõrvutamiseks taas hiina-uurali keelevõrdlusi: heitma ~ mandariini hiina ’ära viskama’; kantoni hiina hei3 ’ära viskama’; peitma ~ mandariini hiina ’varjama’; kantoni hiina bei3 ’varjama’.

Kui hiina-uurali keelevõrdlus on välja toonud nende vasted hiina keeltes koos sarnase häälduse ja tähendusega ning selgema reeglipärasusega, palun eesti lugejatel endal mõelda, kas need tüved on balti või germaani laenud, nagu arvatud, või ikka vanad omatüved. Minu järeldus on, et hiina-uurali keelevõrdlus täiendab soome-ugri keelesuguluse seisukohta ja viitab ida päritolule.

1   Oma 2005. ja 2008. aastal ilmunud monograafias olen võrrelnud hiina ja uurali keeli. Hiljuti ilmus minu uurimistöö hiina-uurali riimivastavustest ajakirjas Linguistica Uralica. Eelmise aasta lõpus ilmus Pekingis mu teine uurimistöö hiina-uurali keele­sugulusest.

2   Numbrid tähistavad hiina keeltes toone, mida võib võrrelda eesti keele väldetega.

3   Nostratic languages – hüpoteetiline keelekooslus, kuhu kuulub indoeuroopa, uurali, altai, kartveli, draviidi, afroaasia, vahel ka muid keeli.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming