Keeleuudised

Keele Infoleht

Eestikeelse üldhariduse arendusplaanid „Eesti keele arengukava 2011–2017” kolmeteistkümnest meetmest on neljas üks keerukamaid ja tähtsamaid, haarab väga paljusid täitjaid ja on suunatud kõigile, kes eesti õppekeelega koolis õpivad või õppima hakkavad. Arengukavasse kirjutatud 34 tegevust mõtlesid teisipäeval HTMi niigi kuumas koosolekusaalis konkreetsemaks  Tartu ja Tallinna ülikooli, eksamikeskuse, eesti keele instituudi, integratsiooni sihtasutuse, emakeeleõpetajate seltsi, rahvusringhäälingu, õpetajate liidu, tiigrihüppe sihtasutuse ja teiste kava põhitäitjate esindajad. Käsitletud valdkonnad: õppekavaarendus, õpikud, õpetajate välja- ja täiendusõpe, eesti keele õpetamine ja kooli keelekeskkond, õppetööväline eesti keele alane tegevus, õpetajate kooliväline tegevus. Arengukava  kehtivuse lõpuni jäänud kuue ja poole aasta jooksul on kavas toetada funktsionaalse keeleoskuse omandamist, töötada välja valikkursusi ning neile vajalikke õpikuid, parandada mitmekülgse (täiendus)koolituse abil nii eesti keele kui ka teiste ainete õpetajate ning klassiõpetajate eesti keele alaseid teadmisi, anda kõigile rohkem esticateadmisi. Olulisel kohal on TLÜ emakeeleõppe infokeskuse ja TÜ didaktika töörühma  tegevuse toetamine. Kavas on mitmed uuringud ning nende tulemustele toetuv õigusloome. Tähelepanu kavatsetakse pöörata nii paljurahvuselisele eesti õppekeelega koolile kui välismaalt naasvate rahvuskaaslaste keeletoele. Korda üritatakse saada koolide keelekeskkond (dokumendid, kodulehed) ning tõsta õpilaste ja õpetajate eesti keele alast aktiivsust. Plaanis on toetada keelevõistlusi ja viktoriine, eestikeelset loomingut ning  eesti keele kursusi ülikoolide teaduskoolides. Plaanitakse propageerida eesti keele õpetaja elukutset ning elavdada professionaalset seltsitegevust. Tähelepanu leidis e-õppevahendite teema, mille põhjalikumaks arutamiseks otsustati eraldi kokku tulla.

Õige mitmel puhul tõdeti, et kas eelmise keelestrateegia jätkuna või uue arengukava algatusena tegevus juba käib. Jätkuvad emakeeleolümpiaadid, koostamisel on eesti keele erikujude õpik, uuritakse õppematerjalide keelekasutust ning toetatakse eesti filoloogia üliõpilaste õppesõite. Algamas on koostöö elektroonilise eesti keele „käsiraamatu” koostamiseks. Loomulikult nähti ka takistusi ilusate plaanide realiseerimisel: klassikaliste raha ja inimeste nappuse kõrval mööndi, et mitmed põhimõttelisedki probleemid, sh küsimus eesti keele tähtsustamisest, tuleb põhjalikumalt  selgeks rääkida. Eesti keele arengukava ellurakendamisnõupidamised on toimunud veel keelekorralduse (2), kõrghariduse ja eesti keele piirkondlike erikujude teemal; tulemas on eesti keele uurimise kavandamine. Rööpselt käib keelestrateegia täitmise seire.

Jüri Valge, HTMi keeleosakonna nõunik       

*

Eesti keeleprofiil paigas

Keelehariduspoliitika (ing Language Education Policy, sks die Sprachenbildungspolitik, sm Kielikoulutuspolitiikka, vn языковая образовательная политика) on keelepoliitika osa, millega ühiskonna keelekasutust haridussüsteemi kaudu  sihipäraselt suunata ja mõjutada. See hõlmab nt koolikeelte (õppekeelte ja õpitavateõpetatavate keelte) valikut haridussüsteemis (esimese või teise keelena või võõrkeelena) jms. Eesti keelehariduspoliitika iseloomustus ehk keeleprofiil on valminud HTMi ning Euroopa Nõukogu keelepoliitika talituse koostööna. ENi keelepoliitika talituse kodulehelt leiab  põhjaliku selgituse keeleprofiili koostamise põhimõtete kohta ning valminud aruanded ja keeleprofiilid: https://epost.hm.ee/owa/redir.aspx?C=de3 ee73df56049e28d2d776103e06104&URL= http%3a%2f%2fwww.coe.int%2ft%2fdg4% 2flinguistic%2fwww.coe.int/t/dg4/linguistic/ Profils1_EN.asp#TopOfPage.

Keeleprofiili koostati kolmes etapis. 2008.  aastal valminud Eesti aruanne tutvustab Eesti elanikkonda, ühiskonnas kasutusel keeli ja nende staatust, keelte õpetamise-õppimise tausta haridussüsteemis, Eesti osalemist Euroopa keelevaldkonda puudutavates projektides ja/või programmides jne, samuti Eesti keelehariduspoliitika sõlmpunkte. Aruande koostas HTMi juurde moodustatud töörühm koosseisus Made Kirtsi (SA Archimedes, komisjoni ja ENi vaheline kõneisik), Birute Klaas (TÜ), Irene Käosaar (HTM), Kristi Mere (REKK), Järvi Lipasti (Soome Instituut), Hele Pärn (Keeleinspektsioon), Maie Soll (HTM), Anastassia Zabrodskaja (TLÜ), Tõnu Tender (HTM, komisjoni esimees), Ülle Türk (TÜ, Eesti Kaitseväe keeletesti grupp), Jüri Valge (HTM) ja Silvi Vare (EKI). Retsensendid olid Martin Ehala ja Urmas Sutrop. Aruanne on nii eesti kui ka inglise keeles HTMi kodulehel http://www.hm.ee/  index.php?044904 (2008). Teiseks tutvusid Eesti aruandega, külastasid kahel korral Eestit ning osalesid eri sihtrühmade osalusega ümarlauaarutelus ENi eksperdid. ENi keelepoliitika talituse moodustatud keeleekspertide aruandetöörühma koosseis oli järgmine: Daniel Coste (emeriitprofessor, Pariis), Pádraig Ó Riagáin (professor, School of Linguistic, Trinity College, Dublin), Cecilia Serra (uurija ja konsultant,  Neuchâtel, Šveits), Joseph Sheils (ENi keelepoliitika talituse juhataja; Strasbourg), Florence Mihaela Singer (Pedagoogikainstituut, õppekavade arendamise osakonna juhataja, Bukarest).

Kolmandaks koostas ENi ekspertide rühm koostöös HTMi keeleosakonna juurde moodustatud töörühmaga Eesti keelehariduspoliitika iseloomustuse.  Keeleprofiili ingliskeelne versioon on ENi kodulehel http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/ Profils1_EN.asp#TopOfPage, eestikeelne versioon HTMi kodulehel http://www.hm.ee/ index.php?044904 (2011). Kuna keelehariduspoliitika ülevaate koostamiseks kulus mitu aastat, siis on mõningad dokumentides avaldatud andmed tänaseks aegunud. Seetõttu koostatakse HTMis lähiajal nii inglise kui ka eestikeelne  lühike (u 1−1,5 lk) selgitav lisa.

Tõnu Tender, HTMi keeleosakonna nõunik 

*

Möödunud aasta parim  eestikeelne kõrgkooliõpik

Kolme ja poole aastane eestikeelsete kõrgkooliõpikute riigiprogramm on jõudnud kõikide kavandatud tegevusteni: sõlmitud on üle 40 autorilepingu, toetatud retsenseerimist ja kirjastamist. Pärast emakeelepäeva, 17. märtsil tunnustas haridus- ja teadusminister ETA saalis pidulikul üritusel kahe parima raamatu autoreid. Statuudi järgi on küll ainult üks auhind (seda võib ka jagada), kuid möödunud aastal auhinda välja ei antud ning tunnustamisvõimalused seetõttu tänavu suuremad. Programmi juhtkomiteel ja teda toetanud ekspertkomisjonidel tuli täppis- ja arstiteaduste ning humanitaaria 10 nõuetekohaselt konkursile esitatud õpiku (osaleda võivad ka programmi toetuseta ilmunud õpikud) hulgast valida kaks parimat.

Ülesanne oli raske, sest paljuski tuli võrrelda võrreldamatut. Õppekavajärgsust, kasutajaskonna suurust,  sisulist ja keelealast uudsust, kujunduse kvaliteeti jm omadusi kaaludes jõuti siiski üksmeelele. Võrdseks arvati Ain Raali õpik „Farmakognoosia” ja Aleksander Elango, Endel Laulu, Allan Liimi, Väino Sirgu ja Veronika Variku „Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani”. Esimese raamatu kohta tõdeti muu hulgas, et see on farmaatsia alal epohhi loov – eelmine  sellealane õpik ilmus 1964. aastal. Ka raamatu lugejaskond on lai, hõlmates tavahuvilisigi. Silmapaistvalt heaks hinnati rohkete illustratsioonidega raamatu kujundus. Ka kooliajaloo puhul tõsteti esile väga laia kasutajaskonda nii kõrgkooli sees (õpik on kindlasti vajalik abivahend mitme eriala üliõpilastele) kui ka väljaspool seda. Nenditi raamatu heakeelsust, otstarbekat struktureeritust ning välimuslikku atraktiivsust.  Tunnustamisüritust ilmestasid konkursile esitatud õpikutest koostatud näitus, füüsika instituudi doktori Piret Kuuse ettekanne „Emakeel ja teaduskeel” ning Heili Rosina (flööt) ja Jana Peäske (klaver) esitatud muusikapalad.

Jüri Valge   

*

Uurali keelte sõnastik

Uurali keelte sõnastiku 1. trükk ilmus 2004. aastal soome-ugri rahvaste 4. maailmakongressi puhul piiratud koguses ning osutus  nii menukaks, et raamatupoodidesse ei jõudnudki. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eestvõttel ja hõimurahvaste programmi toel nägi äsja trükivalgust selle teine trükk. Nagu esitlusel meenutas Andres Heinapuu – sellise sõnastiku idee sündis praktilisest vajadusest: soome-ugri maadel ringi rännates tahaks ju ikka teretada ja tänada vastuvõtjate emakeeles. Need mõned sõnad võib ju ära õppida, aga pikapeale 

kipuvad keeled omavahel sassi minema, käepärane on leida suhtlemisel vajalik ühest raamatust. Sõnastikus on esindatud eesti, vadja, võru, liivi, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, ersa, mokša, niidumari, mäemari, komi, udmurdi, handi, mansi, ungari ja neenetsi keel. Sõnastiku esimeses osas on käibeväljendid. Koostamisel on lähtutud sellest, et esindatud oleksid esmavajalikud verbid erinevates  grammatilistes vormides. Teises osas on väljenditena arv- ja omadussõnad, aja- ja kohamäärused ning küsisõnad, kolmandas väike valik keelte sugulust näitavaid sõnu, mille puhul on hea jälgida, kui palju sarnast on sõnavaras alles ja millised häälikumuutused on sõnad keeltes läbinud. Osa väljendite puudumine mõnes keeles peegeldab ka sugulasrahvaste mõttelaadi. Näiteks neenetsi keelest ei leia me väljendit  „Vabandage!”, mokša keeles ei ole kombeks eristada teretamisel päevaaegu, puuduvad väljendid nagu „Tere hommikust”, „Tere õhtust!”. Minu käest on mitmel korral küsitud, miks puudub sõnastikust nii vajalik väljend nagu „Ma armastan sind”? Aga selle pärast, et osas keeltes ei olegi vastavat verbi olemas. Kindlasti ei näita see soomeugrilaste ilusate tunnete puudumist – lihtsalt igaühele ja nii otse ei öelda. 

On päris ilmne, et 19 keelt ja murret ühte raamatusse panna ja keelekujude õigsuse eest vastutada – see ei ole ühele inimesele jõukohane. Nii sõnastiku esimese trüki valmimisele kui teise trüki parandamisele ja täiendamisele aitasid kaasa nii eesti fennougristid kui Uurali keeli emakeelena kõnelevad asjatundjad, väga abivalmid olid Eesti ülikoolides õppivad hõimurahvaste programmi stipendiaadid.  Märgatavamaid erinevusi sõnastiku kahe trüki vahel on, et teises trükis on Teie-vormi asemel sõbralikum sinatamine. Saab võrrelda vepsa keelekuju: esimeses trükis on esindatud lõunavepsa murre (Marje Joalaid), teises vepsa kirjakeel, mille õigsuse eest hoolitses noor vepslannast filoloogiadoktor Olga Žukova. Kindlasti küsitakse, mis kasu on sellisest sõnaraamatust? Väiksemate hõimukeelte kõnelejate eneseteadvust tõstab juba paljalt huvi nende keele vastu, teadmine, et nende keel on oluline ja tähtis. Sõnastik kannab kindlasti Uurali rahvaste eneseteadvuse tõstmise rolli – iga keel on väärt, et seda kirjasõnas tutvustada.

Eva Saar, Uurali keelte sõnastiku toimetaja         

*

Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses

TLÜ teaduskeelekeskus korraldab koos  TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudiga 29. ja 30. augustil rahvusvahelise konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Eesti keele arengukava eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkooli lõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, vältida mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist.  Selleks vajavad kõik erialad eestikeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning oluliste teadustulemuste eestikeelseid üllitisi. Eesti kõrgharidusstrateegia (2006–2015) järgi tuleb Euroopa avatud haridusruumiski kindlustada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng nii, et eestikeelset kõrgharidust saab jätkuvalt kõikide õppesuundade kõigil õppeastmeil. Samalaadse probleemistikuga tegeldakse  teistegi riikide teadusasutustes ja ülikoolides Euroopas ning mujal. Konverentsil on kavas arutleda praeguste suundumuste ja lahenduste üle, kuidas saavutada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel, ning vahetada kogemusi eri rahvuskeelte seisundi kohta teaduskeelena üleilmastuvas maailmas. Oodatud on nii kõrgharidus- ja teaduskeelepoliitika kui  ka eri teadusvaldkondade keelekasutuse mitmesugused käsitlused, sh uurimused emakeele ja võõrkeelte vastastikmõjust. Eriti teretulnud on teadus- ja õppetekstide struktuuri ja lauseehituse käsitlused, samuti rahvuskeelte terminivara arendamisega seotud teemad. Plenaarettekanded: prof Kirsti Siitonen (Turu ülikool), dr Jolanta Zabarskaitė (Leedu Keele Instituut). 

Konverents toimub Tallinna ülikoolis ja töökeeled on eesti ja inglise keel, töötavad tõlgid. Kutsume kõikide erialade teadlasi osalema. Konverentsi toetab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.         

Teave ja registreerimine http://www.tlu.ee/ nataclang (inglise keeles) ja http://www. tlu.ee/nataclangest (eesti keeles).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming