Kirill Raudsepp 5. IV 1915 – 5. IX 2006

 

  5. septembril, Estonia 100 aasta juubeli künnisel  lahkus  kõrges eas  üks kauaaegsemaid estoonlasi maestro Kirill Raudsepp.

Alustanud Estonias 1942. aastal kontsertmeister-repetiitorina, töötas ta  siin ühtekokku nelikümmend neli aastat, sellest nelikümmend kaks (1944 – 1986) dirigendina, sh peadirigendina aastail 1951 – 1963. Suurem  osa sellest langes raskeimale ajale nii eesti rahva kui ka Estonia teatri ajaloos. Aastail 1978 – 1987 oli ta ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi ooperiklassi õppejõud.

Kirill Raudsepp lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1939. aastal  Artur Lemba klaveriklassis. Lisagem siia veel kolm aastat kompositsiooniõpinguid Heino Elleri juures (1946 – 1949), mis leidsid väljundi maestro Raudsepa  heas orkestreerimisvõimes.  

Dirigendina oli Raudsepp iseõppija. Raimund Kulli surma (1942) ja Verner Nerepi emigreerimise järel (1944) Rootsi oli teatris tungiv vajadus teise dirigendi järele ja nii andis teatri direktsioon 1944. aastal välja käskkirja, millega määrati Priit Nigula kõrvale seda vastutavat ülesannet täitma Kirill Raudsepp. Vajaliku ettevalmistuse puudumine dirigeerimise alal korvati Raudsepa puhul kolmekuise stažeerimisega Moskva Suure Teatri juures ning mõnede dirigeerimistundide külastamisega konservatooriumis. Maestro enda sõnul moodustasid tema hariduse väärtuslikuma kapitali omaaegsed ansamblitunnid pianisti ja dirigendi Olav Rootsi juures.

“Minu eesmärk oli mängijatega pigem psüühilise kontakti saavutamine. Selle, mille mina omandasin pikkamööda, oma kogemustest õppides, saavad [noored dirigendid] konservatooriumis tunduvalt väiksema vaevaga kätte, /—/ tähtis on see, kuidas keegi suudab kogutud teadmisi praktikas rakendada,” on ta kunagi öelnud ühes intervjuus.

Kirill Raudsepa dirigeerimisel jõudis teatrilavale üle seitsmekümne lavastuse. Teise maailmasõja järgsetel aastatel leiab eesti algupärandite hulgast vaevalt mõne, mille lavaletoomisel esma- või korduslavastusena poleks tal teeneid: Eugen Kapi ooperid “Tasuleegid” ja  “Vabaduse laulik” ning balletid “Kalevipoeg” ja  “Kullaketrajad”, Gustav Ernesaksa ooperid “Tormide rand” ja  “Tuleristsed”, Villem Kapi ooper “Lembitu”,  Lydia Austeri ballett “Tiina”. Hiljem lisandusid ballettidest  Eino Tambergi “Poiss ja Liblikas” ja Jaan Koha “Kaubamaja” ning Eduard Tubina “Kratt”, oopereist Tubina “Barbara von Tisenhusen”. Lisagem siia veel arvukad maailmaklassika lavastused, sh Verdi “Traviata”, Tšaikovski  “Luikede järv” (kolm lavastust), Kabalevski “Colas Breugnon” jpm.

 

Rahvusooper Estonia,

Eesti Teatriliit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,

 Eesti Vabariigi

Kultuuriministeerium

 

 

 

Hüvastijätt maestro Kirill Raudsepaga on 9. septembril kell 16 Metsakalmistu kabelis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming