Kommentaar

Kas keeleteona esiletõstmiseks esitatud uuring „Eesti keeleseisund“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017. pdf) on pädev alus uuele Eesti keelepoliitika arengu­kavale „Eesti keelestrateegia (2018–2027)“?

Mart Rannut, keeleteadlane: Millega siin täpselt tegu, on keeruline hinnata. Kõrghariduse eesti keele olukorra kirjeldus ja analüüs on ehk HTMi tellitud ja Tartu ülikoolis valminud Eesti keeleseisundi uuringu parim osa. Haridussüsteemivälise keeleõppe käsitlus on aga pealiskaudne, kuigi tegu on haridussüsteemi praagi parandamisega: õpivad ju elukestvalt eesti keelt need, kes on kooli lõpetanud Eestis ja Eesti ajal. Tugev ja sisukas osa on eesti keele õpe välismaal ning pagulaste keeleõpe, muude uussisserändajate puhul on jäänud tegijatel materjal leidmata.

Eesti keele kui teise keele õppes nähakse teada-tuntud kitsaskohti, struk­tuurne analüüs on tegemata, rääkimata lahenduste otsimisest. Sõna „segre­gatsioon“ ehk hädade peapõhjust ei esine uuringus kordagi ning keeleõppeprotsessi pole nähtud integreeritud tervikuna. Kutsehariduse puhul räägitakse keelepoliitiliste faktorite asemel jälle vaid metoodikast jms, nagu eesti keele kui teise keele õppe puhulgi.

„Eestikeelne teadus ja eesti keele uurimine“ on eraldi peatükina kohatu: teaduse keelsust tuleks käsitleda vastava valdkonnana staatuskorralduse all, tegu on keelevalikuga. Keeletaristu peatüki alapeatükina leiame aga keeleseaduse järelevalve, kuigi keeleinspektsioon on eelkõige keele staatuse järelevalveorgan! Koostajad pole teemas kompetentsed, analüüsimata on keelepoliitika juhtimismudel.

Kõige olulisemas, staatuse ja maine peatükis on puudu uurimisküsimused ning ka vastused. Juttu on eesti ja teiste keelte staatusest Eestis, jupiti on refereeritud keeleseadust ja REL 2011. Tegelik olukord, puudused ja tugevused, on analüüsimata. See-eest on staatuse raames analüüsitud keelekorpust, mistõttu uuring teistest „innovaatiliselt“ eristub. Uudset on veelgi, nt katse ühendada eesti keele kui riigikeele ning võõrkeelte poliitika. Üldteada keelekorraldusmõõtmetest ja kasutusvaldkondadest lähtumine on tegijatele ilmselt tundmatu, nagu see on olnud ka senini. Kuna teoreetiline alus puudub, on tulemus hektiline ning osa väiteid vastuolulised (nt vene keelel nähakse rolli riigisiseses suhtluses). Kuna keelepoliitika eesmärke pole sõnastatud, jääb arusaamatuks, kuhu me (nt eesti keele kui teise keele õppe puhul) liigume. Päris ebaadekvaatsed on soovitused keeleinspektsiooni töö parendamiseks. Keelekorralduse põhiline ja edasiviiv mõõde staatuskorraldus on jäänud sisuliselt käsitlemata. Staažikale üliõpilastööde lugejale torkab häirivalt silma ka copy-paste-meetod.

Seesugune uuring on äärmiselt vajalik, kuid praegusega pole suudetud eesti keele seisundit isegi mitte terviklikult ja süstemaatiliselt kirjeldada, rääkimata selle integreeritud analüüsist.

Küsinud Aili Künstler

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht