LILIAN SEMPER 30. X 1933 – 12. XII 2007

 

12. detsembril lahkus meie hulgast pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Lilian Semper. Selle kaotusega tõmbus jälle koomale uks, mis varsti sulgeb lõplikult minevikku olulise ajastu – Lilian Semper oli veel elav side 1930. aastate lõpu iseseisva Eesti kultuurieluga, kuigi juba rohkem oma lapsepõlvekodu kui omaenda kunstnikutee kaudu. See side oli eriti oluline läbi nõukogude aastakümnete, hoides ülal eneseväärikust ja teatud suhtlemiskultuuri. Lilian Semper sündis 30. oktoobril 1933. aastal Tartus kirjanik Johannes Semperi peres ja ta ema oli tunnustatud muusikaarvustaja Aurora Semper. Klaveriõpinguid alustas ta lapsena Tartus Irmgard Kaudre juures ning jätkas pärast sõda Tallinnas, 1952–1957 õppis ta Heljo Sepa juures ja pärast seda, aastatel 1957–1961, veel Moskvas aspirantuuris professor Jakov Zaki juures. 1950. aastate lõpust esines ta pidevalt nii soolokavadega kui ka kammeransamblis. Ta kuulus põlvkonda, kes ei osalenud veel aktiivselt konkurssidel ja võib-olla ei olekski see keskkond talle sobinud. Küll aga on ta õpilaste hulgas neid, kes tõid võitudega ka oma õpetajale loorbereid. Üheks tema kauaaegseks õpilaseks on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Irina Zahharenkova, kes muu hulgas pälvis 2004. aastal esikoha rahvusvahelisel Premio Jaéni konkursil Hispaanias, „Remember Enescu” konkursil Rumeenias, 2006. aastal rahvusvahelisel Bachi konkursil Leipzigis ja Alessandro Casagrande nimelisel konkursil Itaalias.

Konservatooriumis alustas ta õpetajana 1960. aastal ning jõudis aastakümnete jooksul olla dotsent, professor, klaveriosakonna juhataja ja muusikute doktoriõppe juht. Lilian Semper õppejõuna oli isiksus kogu kooli jaoks, tal oli teadmisi, erku kunstitaju ja huvi uue vastu, arutlustel oli tal midagi huvipakkuvat ja tasakaalukat öelda kõige erinevamate ettevõtmiste kohta, mis jäid vahel traditsioonilisest klaverimängust üsna kaugele. Ühes oma intervjuus on ta öelnud: „Muusika kaudu näeb kaasinimese sisse. Pole paremat vahendit õpilase tundmaõppimiseks kui tema tehtud muusika kuulamine, sest siin avaneb ta kõige ausamalt ja intiimsemalt. Tänu sellele on ka õpetajatöö erakordselt huvitav.”

Häid klaverimängijaid tuleb peale uusi ja uusi põlvkondi, kuid Lilian Semperiga kadus üks ajastu, õhkkond, armas inimene.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming