Luule

Kivisildnik,Livia Viitol, Bandit Khan

   

SÕDA ON ALLES NOOR

toetan valitsuse poliitikat

õigustan ja õhutan sõda

mu kodanikukohus

on massimõrv

 

afgaanistaan on õige

iraak on õige ja

iraani on väga vaja

 

vincendi kohviku

reklaamil on tassil

murtud kõrv

 

latraalse komisjoni

sulane harri tiido

on õige mees

varblane peos

seisan ta ees

 

tähelipp katusel

kuri eesel olen

lahel üksik puri

sõda on alles noor

ole õnnistatud

tuumapommpühi maa pealt

moslemikonnpõle veel kord bagdadlõõma igavesti teherankärssa jalta ja potsdam sinu tahtmine sündigu tark saddammeie valitsuse käedon kõrvuni verisedmis siis ikkasiin on pusssiin on kappootavad kerised 

õnnistan sind veresaunsilitan sul hellalt peadmu sõda oled alles noorlausa lapskilkame kõik rõõmsaltnagu moona liisatfänniv japs

 

ole õnnistatud

tuumapommpühi maa pealt

sõnnikust onn

 

noor veiko märka

kirjutas et tahab

tappa ja põletada

nüüd on ta reformi

erakonnas ja keegi

ei küsi kas tahad

 

silitan sul hellalt peadmu sõda oled alles noorikka veel laps

 

me kasvame koos

meil kasvavad karvad

kuhu vaja ja harri tiido

selgitab keda tappa

kellel põletada maja

 

19. IV 2006

Livia Viitol

KOHTUMINE

 

ei

ma ei

mäleta teda

pole iial näinud

ta nägu

ega kuulnud

kui kõrge

või madal

oli ta hääl

ent me tunneme

teineteist ära

posti- või raudteejaamade

vestibüüles

vana ooperimaja

esisel trepil

mis tahes linnas

mis tahes maal

ta uhke pilk

täis taevast sära

mu’st läbi vaatab

käsi küsib almust

mõni võõras

teine lindprii

tema kohta ütleb

kolmas oma saatust

temalt teada ihkab

mõnele ta silme põhjast

varivana nägu

nagu kivist veistet kuju

äkki ilmub

seisab seal

ja lihtsalt vaatab –

kuidas sina

ema ema

isa isa

aeg aja haaval

vaatad

kuni kõiki näed

kui oma lapsi

ja siis mingi imeliku

tunde järgi

(sellel tundel

pole nime)

häälel

mis su juurde tuleb

mujalt

pilte mida näinud nemad

sina sõnaks

kordad

mõni ütleb: mäletad

 

 

LOITS

 

seitse ringi päripäeva

seitse vastupäeva

tuul tuleb alla

võtab sõna kaasa

sinu sees sinu hing

puu sees puu hing

sõna sees sõna hing

süda ligi puu südant

sõna ligi võra

võra sees kõla

seitse ringi vastupäeva

seitse päripäeva

ringi kohal ring

ladva kohal

linnusilm

pääseb

läbi silma

sõna

pääseb

hing

 

 

ELUMÜÜT

 

Päikeseketas on õuel

hiidneitsi vasakus käes

tilgub tuld ja kulda

käsi neitsil immitseb verd

soonte sees laulab lind

ketast mere taha ta

ihkab heita

(nii ette näeb müüt)

enne kui viskab

neitsi ketta käest küsib

(nii kõneleb müüt)

kas jaksab too lennata üle mere

nii et ei kustu

ega tuhaks põle

ega purune kildudeks

vastu ilmaserva

ja et kas ikka ta tagasi tuleb

pihust tuld ja kulda

niriseb neitsil

päikesest verd

(on selline müüt)

jääb vee pääle

küütlevast kettast

kirivöötee

rist ruut

romb

kaheksakand

äkitselt lind nagu nool

ühe nurga seest välja lendab –  

poegadel

heldeke!

tarvis ju süüa viia –

elu ise ja müüt

 

 

Bandit Khan

IMELINE AED

 

ühtaegu kurb ja rõõmus oli see päev

kui kuiv tuul puhus üle rahutult vaikse tänava

ja veekandjate huuled pragunesid põletavas päikses

nagu mureneb ahastuses  eluandja luuletaja süda

tema sõnad jäävad kõlama äravalitud rahva hinges

ja värske vesi niisutab kord janust kurnatud kudesid

aga see päev jääb  ja see tuul

 

üks isa viis oma poja imelisse aeda

mille salapärased varjuandvad rajad

oli ta ehitanud armastusest poisi ema vastu

puulehtede sahin oli ainuke muusika

mis saatis tema vaikseid elutarku sõnu:

“väsitavad on need lagendikud

 väsitavad on see kõrb ja kivid

 aga sul on õigus nüüd natuke puhata

 ja kuulata mind, esitada mulle küsimusi

 mida sa oled nii kaua

   nii hoolikalt

 ette valmistanud

 sest inimene ei asu nii pikale

   nii ohtlikule

 teele ilma põhjuseta

 ilma kindlate küpsete

 ja läbimõeldud küsimusteta”

 

pikalt vaikisid veel isa ja poeg tol pühal päeval

selles imelises armastuse aias

õhtu vajus kergena nende mõtlikuile ilmeile

ning tähed langesid koidu eel nagu lehed puult

isegi kõrged müürid mis ümbritsesid salapärast aeda

ei suutnud takistada kõledat tuult

mis puhub läbi inimese õnne ja kannatusea kannatuse

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming