Mati Unt 1. I 1944 ? 21.VIII 2005

 

Lahkunud on eesti uuema kultuuri võtmekujusid, kirja- ning teatrimees Mati Unt. Mati Unt sündis 1. jaanuaril Tartumaal Voore vallas. Tema le(ge)nd algas noorelt. Keskkooli lõpukirjandist alguse saanud romaaniga ?Hüvasti, kollane kass!? , samuti järgnevate juttudega ?Võlg? ja ?Elu võimalikkusest kosmoses? oli eesti kirjandusse astunud küps isikupärane tegija. Undi tegelaste hingelu subjektiivsus ja üleajalikkus mõjusid värskelt ja uudsena toona kroonukirjanduse maitset veel suus tundvale publikule. Mitmed Undi lühipalad, eelkõige aga romaanid ?Tühirand?, ?Mattias ja Kristiina?, teatriromaan ?Via Regia? ning ?Sügisball? kuuluvad eesti kirjanduse kullafondi. ?Undi nõtke stiil? on meie kirjandusmaastikul märksõnaks ja omamoodi kriteeriumiks jäänud tänini.

Lävides ülikooli ajal tihedalt Vanemuise teatriga, oli ta üks põhilisi osalisi selles, mida tagantjärele on hakatud nimetama Eesti 60. lõpu ? 70. aastate teatriuuenduseks, mis väljendus teatri kui iseseisva kunstiliigi rõhutamises, lavastajametafooride kasutamises, süvenenud huvis näitleja alateadvuslike struktuuride vastu jne.

Undi teatrihuvi jätkus 70. aastate keskel toonases Eesti Riiklikus Noorsooteatris. Sealt algas luulekavadega ?Hamleti laulud? ja ?Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees?? tema pärislavastaja karjäär. Tollest ajast on jäänud teatritee verstapostideks säärased lavastused nagu ?Tango? ja ?Vedel vorst?, ?Kapsapea? ja ?Kalevi kojutulek?, ?Kummitused? ja ?Preili Julie?.

Pikaks läheb üles lugeda Undi teatritöid pärast Eesti Draamateatrisse siirdumist 1991. aastal. Samas oli ta oodatud lavastaja ka Vanemuises, Von Krahli teatris, Rakvere teatris ja mujalgi. Mainigem tema töötlusi Tammsaarest ?Priius ? kallis anne. Taeva kingitus?, ?Taevane ja maine armastus? ning Lutsust ?Täna õhtul mängime Lutsu?, ?Inimesed saunalaval? ning Bulgakovist ?Meister ja Margarita?, samuti Shakespeare?i ?Hamleti tragöödiat?, Gombrowiczi ?Laulatust? Vanemuises, Vahingu ?Potteri lõppu? Tartu Sadamateatris, Becketti ?Lõppmängu? Draamateatri näitlejatega, Pinteri ?Majahoidjat? Rakveres. Viimasel ajal tõmbas Unti ooperi ja suurte vabaõhulavastuste poole. Pea kõik Undi tööd on põhjustanud kirglikke vaidlusi, ükskõikseks pole nad jätnud publikut ega kriitikuid. Ka ?undi teater? on saanud märksõnaks. Unt aga armastas üle kõige näitlejaid, armastas kui asja iseeneses ? ja see armastus ei jäänud vastuarmastuseta.

Unt oli igas suhtes äärmiselt viljakas looja. Tema kontosse jääb kõvasti üle saja lavastuse, ta koostas ligi poolsada dramatiseeringut ja muud teatriteksti, mille hulgas tuleb kindlasti mainida näidendit ?Phaeton, päikese poeg?, mis oli eesti toonase uue dramaturgia esimesi pääsukesi, hilisemast näidendeid ?Good-bye, baby?, ?Peaproov? ja ?Vaimude tund Jannseni tänavas?. Ta on kirjutanud stsenaariumi filmidele ?Saja aasta pärast mais? ja ?Ja surma hinda küsi surnutelt?. Lisaks avaldas Unt kõikides meie paremates väljaannetes arvustusi, kolumne, juubelikirjutisi ja palju muud. Ainuüksi kultuurilehes Sirp oli tal seitsme aasta jooksul iganädalane veerg. Toimetajad teavad, kui harva Unt mõnest kirjutamispalvest ära ütles. Ta töötas ju nii kiiresti ja hästi ega olnud kitsi.

Eks neljakümne aasta jooksul kogunenud ka preemiate ja autasude lade, ?smuule? ja ?tuglaseid?, ajakirjandusväljaannete ja Teatriliidu aastapreemiad, tagatipuks Valgetähe III klass ja 2002. aastal vabariiklik kultuuripreemia. Ta on üks enim tõlgitud eesti kirjanikke (ja seda veel nõukaaja tingimustes), lavastanud Soomes, olnud TÜ vabade kunstide professor, EMA Lavakunstikooli erakorraline professor, ?üriide liige jne.

Unt oli suur piiride ületaja nii ajas kui ruumis. Ta lavastused olid tihti nn autorilavastused, s.t Unt ise tegi ka instseneeringu, muusikalise ja lavakujunduse, koostas kavalehegi. Ta tunnetas ajastut ja kunstimaailma võnkeid. Tema kui lavastaja lemmikute hulgas oli näitlejaid igast teatrist ja igast seltskonnast; viimaste aastate lavastuste andunuim publik olid (üli)õpilased. Ta oli heas mõttes eatu.

Undi huvi kõige vastu, mis toimus vaimuvallas, oli fenomenaalne, ta luges kiirelt ja palju, tema mälu oli esmaklassiline ja käepärane, taip sünteesiv. Seepärast võiski tema käest nõu küsida paljude alade kohta.

Väga mitmekülgne oli ka tema sõprus- ja tutvusringkond. Ta suhtles intensiivselt paljude kunstialade tippudega, vanade ja noortega, aga ka haritlastega mitmetelt teistelt aladelt, võttes neilt vastu mõjutusi ja mõjutades teisi. Tema korterid on aegade jooksul sageli meenutanud kunstirahva salongi.

Võimatu on praegu hinnata Undi tervikmõju, distants on napp. Tundub aga, et kuigi tema saavutused niihästi kirjanduses kui teatris on väga kõrged, on ehk veelgi võimsam tema mõju artistlik-intellektuaalsete impulsside andjana. Neid, kes võivad teda ühes võis teises pidada oma innustajaks või õpetajaks, on raske kokku lugeda. Ta ei koonerdanud õpetamise või innustamisega, sest tal endal oli väga heldelt käes, mida jagada. Unt on olnud meie kultuuris paljude asjade ?maaletooja?, mis mujal maailmas olid parajasti aktuaalsed. Tal on olnud oma kindel roll selles, et me ei elanud ka toona päris ?kotis?.

Unt oli töönarkomaan ja elas mitme inimese eest. Ta oleks veel palju jõudnud. Aga selletagi jõudis ta haruldaselt palju.

On väga vähe inimesi, kelle käe all muutub kunstiks kõik, millele nad vaid käe külge panevad. Mati Unt oli üks neist. Sündinud vormimeister, esmaklassiliste ?tundlakestega?, kõiki registreid, lüürilisest irooniliseni valdav Mati Unt oli nähtus omaette. Temasuguste sattumine väikse rahva kultuuritaevasse on saatuse õnnelik juhus.

 

Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kinoliit, Vanemuine,

Tallinna Linnateater, Eesti Draamateater, Endla, Von Krahli Teater,

Rakvere Teater, EMA Kõrgem

Lavakunstikool, Eesti Näitemänguagentuur, Tartu Ülikool,

kultuurileht Sirp.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming