Pöördumine

Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, EESTI KUNSTNIKE LIIDU SUURKOGU

Eesti Vabariigi ValitsusEesti Vabariigi RiigikoguEesti Vabariigi PresidentAjakirjandus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu avaldus

Eesti Kirjanike Liidu 2004. aasta üldkogu peab vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu täidaksid koalitsioonilubaduse ning võtaksid kiiresti vastu loovisikute ja loomeliitude seaduse, mida on juba aastaid ette valmistatud ning mis parandab eesti kultuuriloojate loometingimusi ning annab meile hädavajaliku õigusliku staatuse.

16. aprillil 2004. aastal Tallinnas

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Tallinna Linnavalitsus

Eesti Kunstnike Liidu Suurkogu pöördub teie poole taotlusega muuta otsustavalt suhtumist kunsti rahastamisse.

Eesti riigi ja ühiskonna edusammude foonil Euroopasse integreerumisel on kujutava ja rakenduskunsti finantseerimine riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvest teiste loomealadega võrreldes naeruväärselt väike. Kultuuriministeeriumi eelarves on see kahanenud drastilise 2,1 protsendini, mis ei vasta toetust vajavate kunstiinstitutsioonide arvule ega kunstnike suhtarvule loomeinimeste hulgas. Taotleme kaunite kunstide võrdset kohtlemist teiste loomealade kõrval!

Loovisikute ja loomeliitude seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks välja pakutud 2004. aasta algus on ümber saamas. Kas valitsuskoalitsioon on taganemas oma kultuuripoliitilistest lubadustest?

Eesti Kunstnike Liidu juhatuse senised korduvad pöördumised EV Kultuuriministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse poole seaduseelnõu väljatöötamiseks, mille alusel igast riiklikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusfinantseeringust eraldataks üks protsent avalikku ruumi ja keskkonda väärtustava kunsti tellimiseks, pole otsustajatelt vajalikku toetust saanud. See Euroopa Liidus jm. maailmas laialt levinud praktika looks kunstnikele arvestatavalt uusi töövõimalusi ja võiks luua silla kaasaegse kunstimõtlemise, keskkonna ja selle tarbija vahel. Teeme ettepaneku moodustada kohe seaduseelnõuga tegelev töögrupp Kultuuriministeeriumi juurde.

Eesti kunstikõrghariduse riiklikku finantseerimist tuleb märgatavalt suurendada, üliõpilaskohtade riikliku tellimuse koostamisel kaunite kunstide vallas on kohatu rääkida dubleerimisest. Kas dubleerimisest kultuuris saab üldse juttu olla? Kunstihariduse detsentraliseerimine on regionaalpoliitiliselt oluline nii kunsti, kultuuri kui ka kogu ühiskonna arengus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming