Palun vahetage dirigenti!

Martin Kala

George W. Bush ei ole parim demokraatia idee kandja Iraagis on surma saanud kümned tuhanded inimesed, Iisraelis atentaatide tõttu tapetud sadu, Afganistanis on ekslike pommirünnakutega teise ilma saadetud kümneid. Pärast fa?ismi, kolonialismi ning stalinismi kukutamist pole maailm olnud haigem kui aastal 2004. USA president George Bush vaatab maailmapilti läbi roosade prillide siiani, korrutades, et just tänu temale on maailm nüüd palju kindlam.

Ühendriikide presidendil pole ainult kohaliku, vaid ka universaalse liidri roll. Temast sõltub, millise suuna võtab ülemaailmne rahuprotsess. Konstruktiivset lahendust ootavad jätkuvalt terrorismi ja fanatismi vastane võitlus, vihkamine, ksenofoobia ning rassismikonfliktid, rahvastevaheline hõõrumine või tsivilisatsioonide kokkupõrked, aga ka kultuurautonoomiate ning keskkonna kaitse, planeedi kuue miljardi inimese tulevik ja majandusareng. Sestap, ajendatuna hetkel maailmas märatsevast kaosest ning peatsetest presidendivalimistest Ameerikas, algatas Prantsuse väljaanne Marianne hiljuti rahvusvahelise petitsiooni mitte toetada George Bushi võimalikku taasvalimist ning lõpetada Euroopas järjest aktuaalsem antiamerikanism.

Eurooplased leiavad, et George Bush ei ole Ühendriikide presidendina parim demokraatia idee kandja ja tutvustaja, kuna ei seisa ausa ja läbipaistva võimu eest, ning sestap hüüavad viimses hädas: ?Palun vahetage ometi dirigenti!? Igal nädalal publitseerib Marianne väljavõtteid toimetusse laekunud protestijate kirjadest, lugejaid hoitakse kursis ka allkirjade pidevalt suureneva arvuga. Petitsiooni võib signeerida igaüks, palju on allakirjutanuid erineva kultuuritaustaga ja eri riikidest. Petitsioonile allakirjutamiseks tuleb registreerida end veebilehel www.marianne-en-ligne.fr.

Ameerika peaks Euroopat kuulama. Ei ole ju nõnda, et USA majanduse ülemvõim purustab oma kodanike ajaloolise päritolu ning kontakti siin toimuvaga. Maailma tulevik ei saa ignoreerida euroopalikku vilumust ja kogemusi, kuigi George Bush paistab olevat igati suletud ajaloole ning ülbelt hoolimatu euroopaliku tsivilisatsiooni tulevikuootuste suhtes. Talle tuleks meenutada Ühendriikide ja Euroopa väga vajalikku ja ammust sõprussuhet. President Roosevelt on kord öelnud, et parim viis sõpra võita on talle tõestada, et oled ise ta sõber. Teise maailmasõja ajal planeeris Roosevelt muide koos Churchilliga ajaloo kulgu ning sõjajärgset olukorda ka siis, kui lahingud veel käisid. Miks ei tee nii näiteks Bush?

Iraagist on saamas hävingu suursümbol, sest surnute arvu poolest on see siiski viimase 30 aasta suurim konflikt: 1000 tapetut, 7000 haavatut, 200 miljardit raisatud dollarit ning 0 massihävitusrelva Iraagis. Kas saab rääkida sõja tulemuslikkusest? Pigem rääkida juba sellest, millist mõju osutab sõda presidendivalimiste kampaaniale.

34 330 inimese hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et Euroopa negatiivne arvamus USA suhtes on jätkuvalt domineeriv ning kui hääleõigus antaks Ühendriikide presidendivalimistel ka eurooplastele, poleks resultaat roosiline: tema poolt hääletaks vaid 4% sakslasi ja 5% prantslasi, 6% hispaanlastest ning venelastest; 7% koguks Bush hääli Itaalias, 14% Suurbritannias ning 18% T?ehhis, mis on seni suurim häälte arv. Ainus riik, kus Bush häälteenamuse saavutaks, on Poola. Veerand ameeriklastest leiab, et rahvusvaheline arvamus võib mõjutada nende valikut ja suunata selle vähem populaarse kandidaadi kasuks. Euroopa riikides prevaleerib USA-vastane hoiak, mis pole raugenud ka pärast aktiivse sõjategevuse lõppu Iraagis.

Iisraeli tuntud ajaloolane Zeev Sternhell kirjutab, et pole antiamerikanismi, vaid instinktiivne Bushi-vastane reageering. Pärast kaht maailmasõda ning möödunud sajandi sündmusi nägi euroopalik kultuur uusaja maailmakorralduses Ameerika olulist rolli, kuid aja möödudes hakkavad head mälestused hääbuma. Sternhell kirjutab, et Ameerika-vastast vihkamist ei tooda mitte Ameerika, vaid selle president, kuna eirab demokraatlikke tõekspidamisi ning sülitab inimõigustele. Vaid praegune president üksi on süüdi antiameerikalikus paranoias ning kurttummade dialoogis, mis valitseb kahe juhtiva maailmajao vahel. Lähimineviku sõdadest, John Kerryst või Michael Moore?i filmidest olenemata võib Bush ometi valimised võita. On inimesi, kes tema tegusid pimedalt kiidavad; ka äärmusparempoolsed suhtuvad üllatavalt soojalt Bushi poliitikasse. Bushi roosad prillid räägivad, et tema rahvas on jumala poolt ära valitud ja et ta ise on tähtis demokraatia valvekoer.

Valvekoera roll on aga väga tendentslik: koer jääb koeraks ja liputab saba selles suunas, kust parasjagu konti saab. Bushi Ameerikas ollakse sangarid vaid seal, kus on kindla peale minek.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming