PAULA PADRIK 29. IV 1926 – 2. IX 2008

 

2. septembril lahkus Estonia teatri kunagine väljapaistev sopran, omaaegne Eesti NSV teeneline kunstnik Paula Padrik. Teatris töötas ta suhteliselt lühikest aega, kuid tema esinemisi Estonias aastail 1955–69 mäletatakse tänaseni. Paula Padrik võlus oma musikaalsuse ja lihtsusega, tal oli looduslikult kaunis ja tämbriliselt paindlik hääl, tänu laulja peenele žanritajule ja lavapartnerite heale tunnetamisele õnnestus tal luua palju meeldejäävaid rolle: Micaëla Bizet’„Carmenis”, Sirje Eugen Kapi „Tasuleekides„, Antonia Offenbachi „Hoffmanni lugudes„, Liisa Tšaikovski „Padaemandas”, Marfa Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsjas”, nimiosa Rahmaninovi „Francesca da Riminis”, Mimi Puccini „Boheemis” ja nimiosa Puccini „Madama Butterfly’s”, eriti aga Manon Massenet’ samanimelises ooperis. 1964. aasta Mozarti „Võluflöödi„ lavastuses oli Paula Padrik „võtmelaulja„, kes tuli toime ooperiliteratuuri ühe nõudlikuma, Öökuninganna partiiga. Selle esituse kergus ja virtuoossus näitasid ilmekalt laulja kadestamisväärseid võimeid ning lüürilise soprani kohta harva esinevat suurt hääleulatust. Vidrik Kivilo on kirjutanud sel puhul: „Paula Padrik on momendil teatris ainuke laulja, kes hääle ulatuse poolest suudab esitada Öökuninganna koloratuurtehniliselt väga nõudlikku osa„. Paula Padrik sündis Tudulinnas. 1945. aastal lõpetas ta Türi Aiandustehnikumi ja õppis seejärel aastail 1945–46 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis aia- ja pargikujundust. 1950. aastal lõpetas ta lauluerialal Tallinna Muusikakooli. Õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Linda Sauli lauluklassis päädisid diplomiga 1955. aastal. Estonia teatrisse asus Paula Padrik tööle 1950. aasta talvel ooperikoori, kus oli tegev kuni 1951. aastani. 1955. aastal sai temast teatri kandvamaid soliste ning ta püsis laval kuni 1969. aasta kevadeni.

Paula Padrik oli tuntud ka kammer- ja estraadilauljana ning omaaegse Eesti Raadio naisansambli liikmena, seetõttu on tema häälest jäänud tallele rohkesti helisalvestusi, millel jäädvustatud muu hulgas ka ulatuslikult 1950. ja 1960. aastate eesti laululoomingut Edgar Arrolt, Harri Otsalt, Veljo Tormiselt jt.

Estonia teatri ja Estonia seltsiga hoidis ta aga sidet kuni kõrge eani.

Ärasaatmine 6. septembril kell 15 Pärnamäe krematooriumis.

Rahvusooper Estonia, Eesti Teatriliit,  Estonia Selts

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming