Pealelend

J. R.

Eesti Kultuurkapitali esimees Raul Altmäe, 2000. aastal kultuurkapitali nõukogu algatatud Traducta stipendium on mõeldud eesti kirjanduse tõlkimiseks võõrkeeltesse ja seda on määratud veidi teistmoodi, eraldi ekspertkomisjoni abil. Nüüd otsustas nõukogu selle n-ö valdkondadevahelisest jaotusest kirjanduse alla ümber paigutada. Miks? Kui suure rahalise kaotuse see kirjanikkonnale kultuurkapitali jaotiste osas kaasa toob? Tähendab see automaatselt, et kirjanduse sihtkapital saab aastas muudele projektidele määrata ca 400 000  krooni vähem? Kultuurkapitali nõukogu otsustas 28. I 2005, et 2005. aastast on tõlkestipendiumi Traducta määramine kirjanduse sihtkapitali koosseisus ja otsustuspädevuses. Sihtkapitalil on õigus nimetada Traducta komisjoni liikmed, kinnitada Traducta eralduste aastaeelarve sihtkapitali eelarve vahendite arvelt ja piires.

Traducta komisjoni  liikmete arvu ja neile makstava ekspertiisitasu suuruse kinnitab  Kultuurkapitali nõukogu ning tasu makstakse välja Kultuurkapitali nõukogu halduskulude arvelt. Senini oli Traducta aastaeelarve 400 000 krooni ja 2005. aastast on sihtkapitalil võimalik eelarvet alati  muuta. Kirjanduse sihtkapitali 2004. aasta eelarve oli 9 673 000 krooni ja 2005. aasta kinnitatud eelarve on 12 601 400 krooni. Seega on  sihtkapitali eelarve kasv 2 928 000 krooni, mis on üle 29% eelarve kasvu. Sellise eelarve kasvu juures isegi Traducta 400 000 kroonise eelarve lahutamisel on kirjanduse sihtkapitali eelarve kasv endiselt üle 2,5 miljoni krooni!Peale selle lähtus Kultuurkapitali nõukogu oma ühehäälses otsuses sellest, et Traducta on tõlkestipendiumina enamasti kirjanduse valdkonda kuuluv ja kõige paremini oskab lisaks Traducta komisjoni otsustele oma arvamuse juurde öelda ikkagi kirjanduse sihtkapital. Kuna Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kuulub ainult üks kirjanduse valdkonna esindaja, siis ka selline otsus. Kultuurkapitali nõukogu väljendas ka seisukohta, et vajadusel on kirjanduse sihtkapitalil alati võimalik saata nõukogule arutamiseks Traducta stipendiumi taotlusi.

Alates 2005. aastast taasalgatas Kultuur­kapitali nõukogu ?Avatud Eesti raamatu? sarja rahastamise, mille aastaeelarve on samuti 400 000 krooni. Seega on Kultuur­kapitali nõukogu jätkuvalt seda meelt, et stipendiumiprogrammid peavad jätkuma ja  rahastatud saama Eesti Kultuurkapitali poolt.Saab üsna  kindlalt väita, et Eesti kirjanikkond ei tohiks kannatada sellise otsuse tagajärjel, kuna nii Traducta, kui ka ?Avatud Eesti raamatu? sarja kaudu toetatakse märkimisväärselt ja Kultuurkapitali võimalusi silmas pidades  kogu Eesti kirjandust.

Kirjanduse sihtkapitali eelarve on küll kosunud, aga kuidas seda võrrelda teiste sihtkapitalide jaotatava summa kasvuga? Kas siis tuleb nimetada seda lihtsalt nii, et kirjanduse raha kasvab aeglasemalt?

Kõikidel sihtkapitalidel, v.a spordi ja kehakultuuri sihtkapital, tõusis eelarve protsentuaalselt samavõrra. Spordi ja kehakultuuri sihtkapital saab nimelt alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksu seaduse kohaselt 0,5% riigile laekuvast aktsiisist ning seepärast oli nende kasv natukene väiksem. Traducta viimist kirjanduse sihtkapitali alla ei saa käsitleda kirjanduse sihtkapitali eelarve aeglasema kasvuna, kuna ka Traducta on ikkagi kirjanduse valdkonda kuuluv tõlkestipendium. Selliseid stipendiume on Kultuurkapitalil igas valdkonnas ja neid rahastatavad sihtkapitalid. Näiteks helikunsti sihtkapital algatas 2005. aastast noore interpreedi stipendiumi, spordi- ja kehakultuuri valdkonnas on stipendium noorele sportlasele ?Noor ja andekas? jne. Kindlasti jätkub sihtkapitalide eelarve kasv ka järgmistel aastatel ja loodan, et sama suures mahus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming