Raamatututvustus

 

Ene Mihkelson KATKUHAUD

Üldise nutulaulu eesti uudisproosa halva seisu pärast võiks nüüd vahelduseks lõpetada. Vähemalt 2007. aasta esimest poolt silmas pidades. Kivirähk, Kaplinski, Berg on saanud tummise ja tammise lisa Ene Mihkelsoni “Katkuhaua” näol. Mihkelson paistab jätkavat kaevumist Eesti lähiajaloo kihistustesse oma eetiliselt kompromissitul ning esteetiliselt nõudlikul viisil. Niivõrd olulise raamatu üllitanud kirjastusele väike märkus – raamatu esikaanel on pealkirjaks “Katku haud”, tiitellehel ja tagakaanel “Katkuhaud” – sellise nüansi võinuks küll ühtlustada. Toimetanud Kajar Pruul, kujundanud Andres Rõhu. Varrak, 2007. 320 lk.Tiina Laanem

VÄIKESED VANAMEHED

Korrakem: üldise nutulaulu eesti uudisproosa halva seisu pärast võiks nüüd vahelduseks lõpetada. Vähemalt 2007 aasta esimest poolt silmas pidades. Kivirähk, Kaplinski, Berg ja Mihkelson on saanud lisa tugeva uue tulija Tiina Laanemi näol. “Väikesed vanamehed” võitis teatavasti 2006. aasta romaanivõistluse – võluv psühholoogiline sissevaade moodsate eesti inimeste neurootilisse ellu, kus üksteise mõistmine on muutunud peaaegu võimatuks. Toimetanud Kätlin Kaldmaa, keeletoimetaja Maris Makko, illustreerinud Jüri Jegorov, küljendanud Villu Koskaru. Eesti Päevaleht, 2007. 256 lk.

Heidi Sarapuu

VARIUSE LOOD

Sarapuu on kange naine, vastupidav nagu allveelaev, ajanud aina ise oma joont, teinud oma teatrit, olles ise teatri kunstiline juht, näitekirjanik ja lavastaja. Ikka on teda huvitanud loojate elu – Andersenist Vildeni. Raamat võtab kogu Sarapuu senise tegevuse kokku. Tõsi, ega Sarapuu pole olnud kaugeltki ainuke, kes teatri Varius omapäise ja huvitava loo eest vastutav. Siit leiab näiteks näidendi “Arbujate aegu”, mille lavastuses mängis Mart Rauda varalahkunud Dan Põldroos. Tekste saadab huvitav fotomaterjal ning igasugused täpsustavad tekstid nagu arvustused, uurimused, pidulikud sõnavõtud.  Mõneti küll marginaalne, kuid üldpilti igati rikastav teater on nüüd ühtede kaante vahel. Toimetanud Ede Kõrgvee, kaane kujundanud Kaia Rähn, maketi teinud Tarmo Puudist, tõlked inglise keelde Mall Tamm. NyNorden, 2007. 304 lk.Looming 2007, nr 5

Looming sisaldab, nagu ikka, palju uut ja huvitavat. Jürgen Rooste ja Hannes Varblane näiteks on käinud Soomes ning sellest sündis luule, nagu läänetuulest sünnivad Soome lahele ebamugavad lained. Proosat Madis Kõivult, Valentin Kuigilt, Aarne Rubenilt. Jaan Kaplinski jagab oma mõtteid Viivi Luige luulest, Juhani Salokannel aga Viivi Luige proosast “Ajaloo ilu” näitel. Cornelius Hasselblatt räägib eesti kirjanduse vaprast tulekust Saksamaale ning Joel Sang suhtub üsna pikkade hammastega Kiviräha viimasesse romaani ning on tõlkinud Jan Blomstedti essee, kus viimane räägib ka Joel Sangast. Igasse numbrisse, tõsi küll, satub ka kahtlasemat materjali – on avaldatud kellegi Kausi kritseldused, millest on võimatu aru saada. Kas see ongi nüüd kirjandus? Peatoimetaja Mihkel Mutt.

Friedrich Nietzsche

ANTIKRISTUS

Nietzsche oli see, eks, kes ütles, et Jumal on surnud. Ning siis kallistas ta hobust, keda piitsutati. Milan Kundera kirjutas sellest ning seda on väga humanistlik mainida. Nietzsche oli filosoof  ka ja läks hulluks. Pimedaks ta vist ikkagi ei jäänud, see oli Beethoven. Ei, Beethoven jäi kurdiks. Eks Nietzschet ikka teatakse. Nime oskavad küll vähesed õigesti kirjutada, mõni on sellest taotluslikult loobunud. Kõige parem oleks siiski Nietzschet lugeda. Õnneks on tema kirjutatut ikka eesti keeles võimalik päris kenasti leida. “Antikristus” on vajalik lisandus. Tõlkinud Tiiu Mikenberg, toimetanud ja järelsõna kirjutanud Jaanus Sooväli, kaane kujundanud Kristiina Ribelus, korrektuuri teinud Sirli Lember. Zeus, 2007. 162 lk.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming