Raamatututvustus

 

Vaapo VaherIMELAPS, KELLEST EI SAANUD GEENIUSTEsseistlik monograafia Ardi Liivesest, kellega autorit seob pikaajaline sõprus ja lauakaaslus. Kirglik hiidlane Vaher kirjutab: „Kirjanduslugu on saatuste kaos, ajastute ilu ja ilgus, juhuste põrkumine, õnnemäng, mis ei vaja analüüsi, vaid deskriptsiooni.” Jah, tõesti ei allu see lugu arengule, seaduspärale, Marxile, Darwinile, Kristusele, Kristevale ega Hennostele. Toimetanud Jaakko Hallas ja Tiia Valdre, kujundanud Merle Moorlat. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 464 lk. KORPUSEPOISIDJuhtivate sõjaajaloolaste käsitlus teemal, mis mitmetes uuemates eesti ajaloo käsitlustes üsna marginaalset tähelepanu on leidnud, II maailmasõjas punasel poolel võidelnud eesti poistest. Punamunder tuli ju lühemaks ajaks selga tõmmata ka mitmetel tulevastel kommunismivastase võitluse sangaritel nagu Paul Maitla, Harald Riipalu jt, rääkimata sellest, et punakorpusest käis läbi plejaad eesti kultuuri suurkujusid eesotsas just lahkunud maestro Peegliga. Kuigi hinnanguid antakse raamatus vähe, jätab kirjeldatu väga rusuva mulje. Lugeja otsustada jääb, kas seda kahetseda tuleb, mis sõjaväljal ja arhiivides tehtud sai, või hoopis seda, mis tegemata jäi. Artiklite autorid on Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet ja Mati Õun. Koostanud Hanno Ojalo, Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, 2007. 254 lk.

INTERDISTSIPLINAARSUS SOTSIAALTEADUSTES I JA II2005. aasta Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsi ettekannete kogumikud kõiguvad sisult ja tasemelt. Ometi on ühiskonnaelu vastu huvi tundva inimese jaoks tegu valgustuslike raamatutega. Paljud meedia arvamusveergudelgi populaarsed teemad leiavad siin veenvamat ja süvenenumat käsitlemist. Vahel jääb ka tunne, et teadlane on alasti või ennast keerulise argoo sisse mässinud. Koostanud Aleksander Pulver. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2007. 464 ja 528 lk.

EESTI MUUSIKA BIOGRAAFILINE LEKSIKON1. köide A–MUus „Eesti muusika biograafiline leksikon” (EMBL) annab ülevaate mitme sajandi eesti muusikute tegemistest ja eluloolistest seikadest (alates organistist Peter Trumpist, kes suri aastal 1720, ja lõpetades pianist Mihkel Polliga, kel sünniaastaks 1986). Selle köite ilmumiseks oli ka ülim aeg, kuna eelmine EMBL sai kaante vahele aastal 1990 ning on tänaseks lootusetult vananenud. Eesti heliloojad, muusikateadlased, interpreedid, jazz- ja popartistid, nende tähtsamad teosed ja saavutused on teatmeteoses ära toodud küll hästi kontsentreeritult, kuid asjakohaste biograafiliste viidetega ning fotodega illustreeritult. Nüüd jääb üle vaid oodata ära EMBLi 2. köite ilmumine (tõenäoliselt 2008. aastal), siis on ülevaade meie muusikute tegemistest päris mitmeks aastaks ammendavalt olemas. Projekti juht Tiina Mattisen, toimetajad Tiina Mattisen, Ene Pilliroog ja Mall Põldmäe, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2007. 530 lk.

Katri Aaslav-TepandiEESTI NÄITLEJANNA ERNA VILLMERLavastaja ja teatripedagoog Katri Aaslav-Tepandil on valminud mahukas ja põhjalik monograafia lavastaja ja näitleja Erna Villmerist (1889 – 1965). Villmeri saatus Eesti teatris on erakordne: ta oli andekas näitleja, kellele teatritöö oli elu sisu. Koidula järel teine naislavastaja ja esimene Peterburis ja Moskvas teatrihariduse saanud eesti näitleja. Töötanud aastatel 1910 –1937 Estonias, pidi täies loomejõus näitlejanna raske haiguse tõttu teatrilavalt lahkuma. Muu hulgas on raamatus avaldatud suures mahus Villmeri ja ta esimese abikaasa Juhan Luiga kirjavahetust aastatest 1912–27. Villmeri elu- ja loomelugu pole pelgalt ühe teatritegija lugu, vaid annab pildi tervest ajastust Eesti teatris. Toimetanud Reet Neimar, kujundanud Jaan Klõšeiko. Eesti Teatriliit, 2007. 495 lk.

Rait Avestik & COISIKLIK TEATER. VAT TEATER, 20 AASTATLaste- ja noorteteatril juba aastaid silma peal hoidnud teatrikriitik Rait Avestik on VAT-teatri sünnipäeva puhul koostanud raamatu, kus käsitletud teatri arengut läbi kahe aastakümne. Lisaks tegijate arvamustele leiab raamatust ajakirjanduses ilmunud artikleid, arutelusid, arvustusi, mille abil selgineb ühe väikese, kuid jõulise teatri olemus ja nägu. Raamatule on lisatud rikkalik infomaterjal teatri tegijate, lavastuste, tunnustuste kohta. Toimetanud Riina Reinsalu, kujundanud Tiina Kõrtsini. VAT Teater, 2007. 160 lk.

Heidi SarapuuVARIUSE LOODRaamat tähistab teater Variuse 20. sünnipäeva, juttu on nii teatri saamisloost kui ka tegevusest. Eraldi käsitletakse teatri seost soome, rootsi, taani ja norra kirjandusega. Sõna saavad Anu Saluäär, Silvi Teesalu, Elvi Lumet, Maimu Berg. Raamatu juhatavad sisse Mati Sirkel, Kalli Klement ja Tiiu Valm. Teatri pikaajalistest kontaktidest Rootsiga annab ülevaate Maire Vill. Varius ja Vilde muuseum on teema, mida käsitleb Livia Viitol. Pikemalt on juttu teatri esimesest suuremast tööst „Arbujate aegu”, mida meenutavad Juhan Kreem ja Indrek Pajumaa. Ülevaade tehtust on tõlgitud ka inglise keelde (Mall Tamm). Raamatus on lavatekstid „Arbujate aegu”, „Lahkumine”, näidendid Hans Ch. Andersenist, Sigrid Undsetist, Helene Schjerfbeckist, Eduard Vildest. Toimetanud Ede Kõrgvee, kujundanud Tarmo Puudist, kaane kujundanud Kaia Rähn. Nynorden, 2007. 303 lk.

IGATSUS JA KOHALEJÕUDMINERaamat on kokku pandud Enn Kunila kunstikogu põhjal: autorid Liis Pählapuu ja Eero Epner on keskendunud kunstiteostele, kus kujutatud kunstnike välisreise ning kodumaa motiive. Just nii, nagu seisab ka poeetilises (ja samal ajal ta informatiivses) pealkirjas. Vaatamata sellele kitsendusele, võib seda kunstiraamatut hinnaalanduseta käsitleda väikese eesti kunsti ajaloona, mis algab Oskar Hoffmannist ja lõpeb Henn Roodega. Väärikas lisateave Liis Pählapuu kunstnikke tutvustavatele tekstidele on Hasso Krulli ja Ingrid Saha esseed, kunstiteoste reproduktsioonidele fotod kunstnikest ning kirjakatked. Igati intelligentne väljaanne. Eraldi väärib mainimist, et see on teine kunstiraamat, mille Enn Kunila on oma rahaga välja andnud. Esimene oli Olev Subbi monograafia. Idee ja tekstid Liis Pählapuu, toimetanud Eero Epner, kujundanud Aadam Kaarma. Väljaandja Enn Kunila (Sperare OÜ), 2007. 173 lk.

ELAMISE KUNSTEesti Kunstnike Liidu VII aastanäituse kataloog. Saatesõnad on kirjutanud kunstnike liidu president Jaan Elken, näituse kuraator Katrin Pere ja kunstiteadlane Vappu Thurlow. Rikkalikku pildimaterjali (nii näituse üldvaated kui ka üksikteosed) täiendavad kunstnike elulood ja tööde valmimise kirjeldused. Tuleviku kunstiajaloolastele igati mõnus dokumentatsioon. Koostanud Katrin Pere, toimetanud Elin Kard, kujundanud Dénes Kalev Farkas. Eesti Kunstnike Liit, 2007. 159 lk.

Eesti Kunstnike Liit, 2007. 159 lk. ASJADE SEIS 2007Eesti tarbekunstinäituse kataloog ning veebruaris Kumus peetud seminari tekstide kogumik. Püsivama väärtusega ongi seminari tekstid, kus on võetud kokku meie tarbekunsti praegune ebamäärane seis. Inge Teder annab tarbekunsti lühiajaloo, Kai Lobjakas vaatleb tarbekunsti, tööstuskunsti ja disaini suhet. Reet Varblane, Elin Kard ja  Kadri Mälk mõtisklevad, milline võiks olla nüüdisaegne tarbekunstinäitus, kellele see on suunatud ning millist impressaariot see vajaks.  Maarja Undusk ja Tiina Käesel võtavad „Asjade seisu” kokku tarbekunstnike endi seisukohast, kutsuvad üles mitte kartma ilu ja süüvima teoste olemusse. Koostanud Pille Kivihall ja Tiina Käesel, toimetanud Elin Kard, kujundanud Dénes Kalev Farkas.

Ingvar AmbjørnsenÖÖ VASTU SÜNGET HOMSETEesti lugeja ette ei satu just ülitihedalt uut norra kirjandust. Kõnealune teos täidab ilusti sellise vajakajäämise, tutvustades siinsetele lugejatele ühe tuntuma norra nüüdiskirjaniku novelle. Ambjørnseni looming on muidugi päris mahukas, ta on kirjutanud üsna palju romaane, kuid alustuseks sobib see valik hästi. Muide, kuigi „Öö vastu sünget homset” on esimene eesti lugejate vahetu kontakt Ambjørnseni loominguga, on siia kanti sattunud tema lugude ekraniseeringuid. Kirjaniku Ellingu-raamatute põhjal vändatud filmid samanimelisest sümpaatsest veidrikust tulevad ehk mõnelegi tuttavad ette. Tõlkinud Eha Vain, toimetanud Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 33-34. 104 lk.

TUNA 2007, nr 3Tuna on üks imelik ja imeline ajakiri: esmapilgul paistab see liiga spetsiifiline, kuid ometi leiab igast numbrist täiesti üldhuvitavaid ja üldinimlikke lugusid. Sellest numbrist võib selle väite esimeseks näiteks ja kinnituseks tuua Eve Annuki artikli Ilmi Kollast. See on korraga asjalik ning südamlik lugu ühest kommunismi surutisse ja tuberkuloosi küüsi sattunud elurõõmsast noorest inimesest. Kollat tuntakse küll andeka luuletajana, kuid Annuk suudab lugejate ette manada intiimse sissevaate raskete aegade lootusrikkasse ja samas perspektiivita ellu ning rääkida just Kolla kaudu ajast, mis kõlab praegustele kõrvadele kui halb muinasjutt. Enne Annuki lugu – justkui illustratsiooniks ja sissejuhatuseks – leiab hulganisti fotosid nõuka-aja reaalsusest. Kehakultuurlaste paraad – o tempora, o mores… Peatoimetaja Ott Raun. 160 lk.

Jaan Aps, Joonas Sildre

HINGELÕÕM

Kõnealuse teose ümber on kirjastus seadnud punase paberriba, millele kirjutatud „Romaanivõistlusel 2006 äramärgitud teos”. Tõesti, vormiliselt üks huvitavamaid, kuna teksti saadab suur hulk illustratsioone, mille rohkus ja stiil viitavad katsele siduda romaani traditsioonilist vormi koomiksikunstiga. Muide, Sildre pole piirdunud ainult piltide joonistamisega, vaid võtnud kujundada kogu raamatu. Ja veel – „Hingelõõma” tagakaanel räägib mingi tüüp pisut ka sisust, mainides, et tegu on kergesti loetava tekstiga ning teose eetiline sõnum on lihtne: püütud on kirjeldada puhta armastuse võimalust. Nii et universaalset sõnumit saadab põnev vorm. Toimetanud Linda Uustalu. Varrak, 2007.

240 lk.

 

 A. H. Tammsaare

MA ARMASTASIN SAKSLAST

Kirjastus Pegasus on asja tõsiselt kätte võtnud ning sellist sammu saab ainult tunnustada. Nii püüab kõnealune äriline ettevõte astuda teiste väärtkirjandust üllitavate äriliste ettevõtete kõrvale ning mis saab selle vastu olla! Lisaks huvitavatele tõlgetele pööratakse üha rohkem tähelepanu eesti kirjandusele. Arvi Siia koondkogu ilmutamine sobib sellise suundumuse ehk eredaimaks kinnituseks. Nüüd aga on kirjastus algatanud sarja „Hõbevaramu”, mille esimeseks trükiseks ongi valitud Tammsaare üle seitsmekümne aasta tagasi ilmavalgust näinud suurepärane romaan. Käesolev on viies trükk. Irvhambad võivad nüüd küsida, et miks „hõbevaramu”, et mis sellel kullal viga on, kuid tõsiasjaks jääb, et järgmisena ilmuvad kõnealuses sarjas Gailiti „Ekke Moor” ja Sergo „Vihavald”. Kiiduväärt! Toimetanud Evi Laido, korrektuuri teinud Lauri Vanamölder, sarja kujundanud Heino Prunsvelt, järelsõna kirjutanud Raul Sulbi. 232 lk.

 

Carson McCullers

SÜDA ON ÜKSILDANE KÜTT

Kui eespool sai just kiidetud kirjastust Pegasus, siis nüüd võib kiita kirjastust Varrak, kuna neil on mitu huvitavat tõlkekirjanduse sarja, mida ikka ja jälle uute vahendustega rikastatakse. „Moodne aeg” pakub tänapäeva kirjandust peale ingliskeelse ruumi, ka mujalt: Prantsusmaalt, Jaapanist, Soomest, Ungarist, hispaaniakeelsest ruumist… Teine tänuväärt sari on „20. sajandi klassika”, mille kee uueks pärliks sobib igati „Süda on üksildane kütt”, üks paremaid raamatuid, mis kirjutatud eelmise sajandi jubedatel 40ndatel. Tõlkinud Riina Jesmin, toimetanud Reet Sepp, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2007. 296 lk.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming