Raamatututvustus

Ott Kurs

Hagani Gayıblı EESTI-TÜRGI, TÜRGI-EESTI VESTMIK. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. 110+112 lk.      Eestis on Türgi vastu huvi tuntud vähemalt sada aastat. Olgu siinkohal toodud vaid paar näidet. Ajakirjanik ja diplomaat Eduard Virgo (1878 ? 1938) tõlkis Alfred Jotuni 1908. a kirjutatud raamatu ?Türgimaa ja Balkani rahvad?, lisades selle 1913. a ilmunud eestikeelsele väljaandele peatüki ?Pärast revolutsiooni? (lk 116 ? 118). Eestlaste huvi Türgi vastu elavnes 1920. aastail, mil uute riikidena olid alustanud arenguteed nii Eesti Vabariik kui ka Türkiye Cumhuriyeti. Kahe riigi vahel toimisid diplomaatilised suhted ning algas küllaltki elav kultuuriline vahendamine. Kirjanik Jaan Lintrop (1885 ? 1962) üllitas 1930. a raamatu ?Türgi enne ja nüüd? (116 lk), mille eessõna ta alustab niiviisi: ?Esitan need read tunnustusena kaugest sugulasest, keda oli õnn külastada tema kodus läinud aastal. Sugulane nii kauge verelt ja vahemaalt, et suguluses õieti ei oldagi päris kindel. Ent sugulane ollakse kui sugulaseks tuntakse.? Eesti ? Türgi suhted on arenenud kiiresti pärast Eesti taasiseseisvumist aastal 1991. Eestis toimivad türgi keele kabinetid nii Tartu ülikoolis kui ka Tallinna pedagoogikaülikoolis. Esimeses tegutseb türgi keele lektorina Hagani Gayιblι (sünd 1965), kes on 1989. aastast oma elu sidunud Eestiga. Üliõpilastele türgi keele õpetamise kõrval on ta juhendanud mitmeid ekskursioone Türki, toiminud tõlgina Eesti Vabariigi presidendi riigivisiidil Türgi Vabariigis, osalenud türgi-eesti-türgi turismisõnastiku väljaandmisel (TÜ Kirjastus, 2000) ning muudeski  kultuuriüritustes. Nüüd on ilmunud vestmiku näol üllitis, millest peaks suurt praktilist abi olema nii eestlastele Türgi külastamisel kui ka türklastele Eesti väisamisel, sest lisaks paljusid teemasid hõlmavaile vestluslauseile leidub selles olulist lühiteavet türgi ja eesti keele ning Türgi ja Eesti riigi ja rahva kohta.

 

 Peter Ackroyd

THOMAS MORE?I ELU

Ühe parima elulookirjaniku poolt haaravalt ja hooga jutustatud lugu ?Utoopia? autorist, humanistist ja märtrist More?ist. Elulookirjanduse vohava keskpärasuse taustal väga korralik raamat. Tõlkinud Kersti Unt, toimetanud Triin Kaalep, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2004. 408 lk.

 

Menis Kumandareas

NENDE LÕHN AJAB MIND NUTMA

Novelle. Kreeka ühe tuntuma autori ühest tuntumast ja kummalisemast novellikogust on valitud kolm lugu armastusest ja surmast. Neid vestavad kliendid juuksurile. Uuskreeka keelest tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Anu Saluäär, aastakäigu kujundanud Jüri Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2005/3-4. 94 lk.

 

Ernst Öpik

MEIE KOSMILINE SAATUS

Ühe kuulsama eesti täheteadlase, maailmamainega mehe tähtsamatest laiemale publikule suunatud, n-ö populaarteaduslikest kirjutistest koosnev kogumik, mis juhatab meid universumi ja päikesesüsteemi saladustesse. Koostanud ja toimetanud Mihkel Jõeveer, ?Eesti mõtteloo? sarja peatoimetaja Hando Runnel, kujundaja Kaljo Põllu.  Ilmamaa, 2004. 496 lk.

 

John Fowles

DANIEL MARTIN

Fowles on teadagi Fowles ja selles romaanis jutustab ta ühe filmistsenaristi elust, ühtpidi eneseotsimise ja suhete lugu, aga ka mõtisklus selle üle, mida tähendab tänapäeval olla inglane. Inglise keelest tõlkinud Viktoria Traat, toimetanud Kärt Hellerma, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2004. 908 lk.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming