Raamatututvustus

 

Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan VIIE PÄÄLE Kujundanud Peeter Laurits. Väiku välläandja, 2005. 188 lk.

See viiemeheraamat kummutab vähemalt kaks eelarvamust. Esiteks näeb lugeja selgelt, et võrokeelne kirjandus ei koosne üksnes Kauksi Üllest, kes kõrgub nagu mägi, on Kõige Ema ja asutati enne aegade algust. Ka ei ole autoriteks sugugi mitte Kauksi Ülle viis last. ?Viie pääle? on enamalt jaolt täiesti kvaliteetne ja vahest veidi vähemalt jaolt ka riigikeelsele eestimaalasele täiesti arusaadav luulevalimik. Pisut pingutust poeesia mõistmisel tuleb ainult kasuks. See pingutus tasub ära, seda enam, et nagu hääle luuleraamatule kohale, pole siingi mõtet püüda kõike ja korraga läbi lugeda. Paras annus oleks igalt autorilt üks kuni kaks teksti korraga. Ühalt välistub nõnda peaaegu võimalus, et kõigilt tegijatelt üksnes nõrgemad tekstid ühe raksuga ette satuvad. Teisalt ei loputa viis kuni kümme poeesi veel liialt ajusid ning uue doosi võib manustada õige pea. Ei taha siinkohal kedagi ega kellegi midagi eriliselt esile tõsta, raamatu tugevus saavutatakse tõepoolest viie pääle. Teises mõttes vast viie miinuse pääle, peab ju edenemisruumi ka jätma.

Ja et teosele on juurde panustatud-manustatud kuulamisplaat, teeb asja üksjagu paremaks. Nagu ka Lõkõrite plaat, tõestab seegi ketas, et võro keel on omaette keel: nimelt on neid plaate võimalik kuulata ja kirjutada ise samal ajal eestikeelset teksti. Eestikeelsed plaadid segavad, võõrkeelsed mitte. Siin ei hakka laululausungid tehtavale sõnundamisele vahele tükkima ega tekita isu instrumentaalmuusika järele. Samas, kui kõrva teritada, võib tunda rõõmu, et on ilmas veel üks võõrkeel, mis kenasti kohale jõuab ega nõua kiiret ja karmi keeleõpet.

Nii mõnigi kord on kagunurga meeste avaldumised jätnud silmale veidi põlve otsas tehtud mulje. Peeter Lauritsa abil (pildiline kaasautor ju tegelt!) on see pisiviga seekord ajaloo prügikasti jäetud. Ilus on.

Karl Martin Sinijärv

 

METAMORFILINE KROSS.

Sissevaateid Jaan Krossi

loomingusse.

Aja jooksul on Krossist kirjutama sattunud pea kõik olulisemad eesti kirjutajad, nende löövamatest tekstidest see raamat koosnebki. Aga lugu ei piirdu üksnes väikse eesti-asjaga, lisaks suurtele estofiilidele on Krossist kirjutanud ka nt Doris Lessing. Igal juhul üks põnevam metatekstivalimik. Koostanud Eneken Laanes, toimetanud Ülle Kurs, kujundanud Jaan Klõ?eiko. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2005. 264 lk.

 

Jaan Kross

LUULE

Krossi kogutud luuletused, kõik ta luulekogud ning lisaks posu kaante vahel ilmumata jäänud tekste. Meeldetuletuseks, et esmalt oli Kross ikkagi luuletaja, luuleuuendaja. Toimetanud Sirje Ratso, kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 574 lk.

 

Jaan Kross

MAAILMA AVASTAMINE

Tekst ?Kivist viiulitest?, see on küll olemas Krossi ?Luules?, aga nüüd separaatse iluväljaandena ilmunud ? tõesõnu, puhas esteetika ja nauding. Väga oluline tekst väga apetiitses kuues. Kujundanud Jaan Klõ?eiko. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.

 

Richard Pipes

KOMMUNISM

Raamat, mis üritab lugejaid veenda, et kommunism polnud hea idee, mis nurjus, vaid nurjumisele määratud halb idee. Ühesõnaga ? veidi nagu kommunismi kuritegude ajalugu, mis avab muidugi ka ideoloogilise tausta. Pipes on Nõukogude Liidu asjatundja, ajaloolane, kunagine Reagani nõuandja. Tõlkinud Lia Rajandi, toimetanud Jaan Isotamm, kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa sarjas ?Aken ilma?, 2005. 208 lk.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht