Raamatututvustus

 

Kodurindemehe jooks

Kari Hotakainen

JUOKSUHAUDANTIE

WSOY, 2002

KAITSEKRAAVI TEE

Tõlkinud Sille ja

Tarmo Vaher.

Tänapäev, 2005.

Naiste vabadussõda leidis Soomes aset XX sajandil, mil inimsuhted ja nende tööstus laiemas mõttes välja mõeldi. Selles sõjas tähendab mehe tippvorm seda, et ta suudab ööpäevi järjest üleval olnuna tõsta põrandalt üles leivatüki, hüsteeriliselt nuttev laps süles, ja teab, et kartul imeb supi seest liiase soola. Suhtub respektiga sünnitusjärgsesse depressiooni. Aastasaja lõpul loodi Soome-Ametiasutus-Soome suursõnaraamat, mida teatakse peast juba abielludes: vanemlike õiguste äravõtmine, ühishooldus, lähenemiskeeld, kohtumisõigus? Pereterapeudist sai enne sajandivahetust Jumala asemik peremaal. ?Kaitsekraavi tee? näitab ühe ?kodurindemehe? loo kaudu seda, kuidas mehe elu pärast sõda on muutunud.

Romaani peategelane, tavaline Virtanen, on üks tänapäeva inimsuhete sõja ohvreid. Ta naine Helena, keda ?tossike? närvi ajab, ja kes viib oma mehe viimase piirini, on ka ohver. Laps, kelle ema mehe rusikahoobiga lõppeva kodusõja tandrilt kaasa viib, on ohvritest süütuim. Oma pere kaotanud Virtanen mõtleb ahastuses piineldes välja pääsetee: oma maja idülli, naise kaotatud unistuse. Äärmuslike, aga subjektiivselt põhjendatavate tegudeni viiva võitlustehnika abil alustab Virtanen võitlust oma kaotatud maailma tagasisaamiseks. Oma majast saab selleks abivahend.

Inimsuhtesõja kujutelmad tuginevad marketing?i ja mõtlemise suhtele, millega nii kinnisvaravahendajad kui tarbijad ja tootjad manipuleerivad teenimise nimel. Väikeste majakeste rajoonid ja inimesed on sissetungijate eest kaitstud kraavide, hekkide, pangalaenude ja koertega. Selles võitluses läbitungimatu sotsiaalse ja majandusliku müüri vastu tõusevad romaanis oma kinnisideedega koomiliste ja grotesksete kujudena esile ka Matti Virtaneni elukeskkonna sotsiaalsed isendid nagu hüsteerilised suitsetamisvastased naabrid. ?Kaitsekraavi tee? on Hotakaineni nn kinnisideede triloogia (?Klassik?, ?Südamerabandusi?) viimane osa.

Raamatu dramaatilised sündmused on tingitud mehe järskudest sammudest ja purunemise ja parandamise lootusetusest. Jutustamistehnika ehitub üles absurdse sõja eri osapoolte kõnevoorudest, millest saavad sotsioloogilised ?matsiesseed? soome ühiskonnast. Erinevate vaatepunktidega jutustus loob mitmemõõtmelisuse ja võimaldab satiiri, paroodia, iroonia ja huumori samaaegset kohalolu tekstis. Huumorini jõutakse pea märkamatult tõsiduse kaudu. Lõpupoole põimuvad tegelaste hääled ja saatused kokku, segunedes viimases peatükis sõjamürinaks. Matti Virtanen on siis lõpuks Kaitsekraavi teel, idüllis, kus kodurindemehe hingeldav jooks katkestatakse.

 

Milena Salonen

 

KEEL JA ÕIGUS.

Temaatiline valik Õiguskeeles aastatel 2000 ? 2004 ilmunud kirjutistest.

Kirjutised õiguskeele olemusest, funktsionaalsusest, tõlke- ja terminoloogiaprobleemidest jne. Loodetavasti aitab ala kirjavara valik vältida väljendusprobleeme, mida juriidilises keeles hulgi jagub. Koostanud Aime Vettik ja Erki Silvet, küljendanud Heli Malmet, kaane kujundanud Jaana Kool. Eesti Õiguskeele Keskus, 2005. 264 lk

 

Rein Sepp

TÄHTI LAOTUSES LÕHKEB

NAERUSUI

Rein Sepa luulelooming kaante vahel. Vorm meisterlik, Sepale kohane. Kohati ehk liiga luuleline, vahel liialt vormis kinni, aga luuleharrastus on üks üllas kunst ja Sepp valdab seda muidugi profilt. Koostanud Anti Lääts ja Anneli Sepp, toimetanud Urmas Tõnisson, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 230 lk.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming