Ruslanast, Euroopast ja Taga-Karpaatiast

SANDER LIIVAK

Berliini müürist Ukraina ja Ungari piiril. On paradoks, et Ungari ei ole Eurovisioni lauluvõistlusel iialgi silma paistnud, kuigi sellel maal on palju võrratuid lauljaid ja ansambleid. Mõelgem kasvõi hõbehäälsele Marta Sebestyenile ja romantilisele Kalakale. Viimane on peale oma rahva parimate poeetide (Arany, Jozsef, Kanyadi, Petöfi, Weöres jt.) viisistanud ja kuulsaks laulnud ka Francois Villoni ja Federico Garcia Lorca värsse. Noortest teeb vaimustavat etnopoppi ansambel Nox, kelle ?hing? on maalt pärit Szilvi ehk Szilvia Peter Szabo (perekonnanimi koosneb kahest sõnast). ?Metsikuse? poolest võib teda julgesti võrrelda telekonkursi tänavuse võitja Ruslanaga. Ungarlaste saatuslik ?viga? on see, et nad laulavad tavaliselt oma emakeeles ja haruharva inglise keeles. Ungari keel on aga teistele eurooplastele üks arusaamatumaid, millest ?veidram? on ainult baski keel.

Tänavu võivad Ungari-sõbrad rõõmustada, et võit on läinud vähemalt ajaloolise Ungari territooriumile. Ruslana ju rõhutab, et tema isa on pärit Taga-Karpaatiast. Neiu meelest on Karpaadid müstilised mäed, eriline koht, kus elab iidne hutsuuli rahvas. Mäed annavad lauljale elujõudu ja inspiratsiooni. Laulu ?Wild Dance? (?Metsik tants?) esitajad on teinud mägedesse paarkümmend ekspeditsiooni ja kolinud plaadi salvestamise ajaks isegi oma stuudio ühte mahajäetud observatooriumi. Esinemisriideid aitasid valmistada kohalikud käsitöömeistrid. Võidukas Ruslana soovis, et Euroopa võtaks tema kodumaa Ukraina avasüli vastu. Võitja üle kohut ei mõisteta, sest võitja üle kohut ei mõisteta.

Taga-Karpaatia on Ukrainas Krimmi järel tähtsuselt teine turismipiirkond. Kahjuks pole kumbki põline Ukraina ala. Krimmi kinkis Ukrainale alles pool sajandit tagasi (1954) Nikita Hruðtðov, Taga-Karpaatia läks Kiievi haldusse kümme aastat varem. Enne oli see maa kuulunud Ungari Kuningriigile (vahepeal, aastatel 1920 ? 1939, Trianoni rahulepingu järgi Tðehhoslovakkiale). Praegugi elab Taga-Karpaatia (ungaripäraselt Karpatalja, s.t. Karpaadialune, sest mägede ?taga? asub see ainult Kiievi ja Moskva vaatevinklist) tasandikuosas rohkesti madjareid. Osa on nõukogude ajal omandanud kõrghariduse Eestis, jäänud siia elama ja jõudnud visa tööga tänaseks keskklassi hulka, veelgi rohkem on välja rännatud praegusse Ungari Vabariiki.

Ungarlased ei nimetanud oma idaslaavi mägilastest naabreid hutsuulideks, vaid ruteenideks (ruten) või russiinideks (ruszin), pidades neid harimatuteks lambakarjusteks. Praegugi peetakse neid vahel omaette rahvaks, sest nad erinevad tüüpilistest stepiukrainlastest. Osa eestlasi peab võro-seto keeltki omaette läänemeresoome keeleks. Paralleel Ruslana ja Neiokõste vahel on ilmne, kuigi esimene laulis inglise keeles.

Taga-Karpaatias asub tänase Euroopa masendavaim ?Berliini müür?. Ungarlastega asustatud küla Szelmenc on okastraadi abil jagatud Euroopa Liidu ja SRÜ vahel. Suurem ja jõukam pool asub Slovakkias (ametlik nimi Vel’ké Slemence), väiksem ja vaesem Ukrainas (Mali Selmentsi). Külatänava teise otsa pääsemiseks tuleb sõita 80 kilomeetrit mööda viletsaid teid. Äsja tähistas viiekümnendat aastapäeva Kaszonyi (ukraina Kosson) keskkool. Euroopa Liidu piirist ainult mõnesaja meetri kaugusel asuval alevikoolil on suuri teeneid tänase Taga-Karpaatia ungarikeelse haritlaskonna üleskasvatamisel. Sinna tuldi omal ajal õppima isegi Munkacsist (Mukatðeve) ja Ungvarist (Uþhorod), mis kippusid slaavistuma nagu kõik nõukogude suurlinnad.

Nõukogude Liidu territooriumile jäänud Bessaraabia rumeenlased kuulutati omaette rahvaks ja neile loodi väike liiduvabariik Moldaavia NSV. Nõukogude ungarlasi ei ristinud keegi näiteks madjaarlasteks ja Taga-Karpaatia baasil ei loodud lühikest aega eksisteerinud Karjala-Soome NSV eeskujul mingit Madjaaria NSVd. Ungarlastele ei tehtud isegi autonoomset vabariiki ega autonoomset oblastit, kuid õnneks lubati neil säilitada ladina tähestik (Moldaavias kasutati kirillitsat). Võib-olla oli selles süüdi nende väiksem rahvaarv, kuid see pole usutav, sest Karjala ANSVs polnud karjalaste või Juudi autonoomses oblastis juutide osakaal sugugi suurem. Muidugi ei ole juudid elanud Kaug-Idas üle tuhande aasta nagu ungarlased Karpaatide jalamil.

Nõukogude ajal ei olnud Ukrainas ühtegi autonoomset piirkonda, kuid tänapäeval üks juba on: Krimmi Vabariik. See pole loodud poolsaare paljukannatanud põliselanikele krimmitatarlastele, vaid Sevastoopoli mereväebaasi omaniku Venemaa survel. Taga-Karpaatia vajaks samuti autonoomiat, kuid teistsugust. Ruteenid ja ungarlased on samaväärsed vähemused kui krimmitatarlased.

Eesti välispoliitika on liiga Ukraina-sõbralik. Vähemalt enne liitumist ELiga nähti Ukrainat SRÜs ainsa tõsiseltvõetava vastukaaluna Venemaale ja tohutu turuna Eesti piimatoodetele. Eestis elav ukraina kogukond on palju suurem kui ungari kogukond. Ametlik Eesti vajab Kiievit rohkem kui Taga-Karpaatiat, Moskvat rohkem kui Tðetðeeniat, Pekingit rohkem kui Tiibetit ja Taiwanit?

Kui ma kümme aastat tagasi esmakordselt Budapestis käisin, oli Ungari kõige kaugem ja lõunapoolsem riik, kuhu eestlane pääses ilma viisata. See oli nagu lõppjaam: kõik selle naabrid peale Slovakkia nõudsid viisat. Tänaseks on Austria, Sloveenia, Horvaatia, Serbia ja Rumeenia eestlasele viisavabad, viisat nõuab ainult Ukraina. Taga-Karpaatia on tükike endist nõukogude impeeriumi Euroopa südames ? nagu Kaliningradi oblast.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming