Sõnumik

LIVIA VIITOL

Baltic Ring Noa laeval 26. ? 30. V toimus Vilniuses ja Riias programmi ?Baltic Ring? raames Läänemere-äärsete kirjandusinimeste kokkusaamine. Lisaks lugemise ja lugeja aktiviseerimise teemalisele seminarile sai teoks poeesiafestival ?Luulekevad?, mis jõudis 28. maiks ka Riiga, Daugava ääres seisvale vanale, pooleldi remonditud Noa nime kandvale jõelaevale, millel tegutsev kunstikeskus koondab enda ümber kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja filmimehi.

Kohale oli saabunud 10 aastat Stockholmis Läti kultuuriataðeena töötanud Rootsi-Läti kirjanik, luuletaja ja tõlkija, 1960ndate põlvkonna säravamaid esindajaid Janis Kronbergs, kelle loomingut on avaldatud mõni aeg tagasi ka Sirbi luuleküljel, taani luuletaja Niels Hendrik Svarre Nielsen, noor soome aforismikirjanik Lauri Sallinen ja Matti Palm Jyväskylä kirjanduskeskusest, leedu prosaist Niole Kepeniene ning mõne nädala eest oma esimese luuleraamatu üllitanud liivlane Valt Ernðtreit. Lätit esindasid veel luuletaja Amanda Aizpuriete, Riia Noorte Kirjanike Ühenduse kirjastuse juht ja noorte kirjandusajakirja Luna väljaandja, luuletaja Peteris Draguns. Riia ürituse korraldajaks oli Läti Kirjanduse Keskus eesotsas Marta Grevina-Dzilumaga. Haiguse tõttu jäi eemale Nora Ikstena, kelle 1990ndate lõpus kirjutatud romaan ?Elu pühitsus? on tänaseks ilmunud lisaks eesti keelele (kirjastus Huma) ka kõigis suuremates euroopa keeltes. Eestist osalesid verivärske luulekogu ?2004? autor, luuletaja fs ja allakirjutanu, kes 2002. aastal ilmutas Riias Peetri Kuke kirjastuse abiga ?Läti pääsukese?.

Mis siis ikkagi toimus? Uudistati lätlaste Noa laeva, vaimustuti kunstikeskuse entusiastliku juhi senistest ettevõtmistest ning kuulati huviga ka polüfunktsioonilise kunstikeskuse tulevikuplaane. Poetess Amanda Aizpuriete tutvustas Daugava ääres toimunud kirjandusprojekte ?Luulesuvi? ja ?Luuletalv?, mida illustreeris kõnekas videofilm.

Seminari kava nägi ette kirjandusliku lugemise ja loengu, mille käigus anti kasulikke näpunäiteid, kuidas saavutada parem side lugeja ja kuulaja vahel, kuidas järjestada tõlgete ja originaalteksti lugemist, kui pikalt tasub ette lugeda proosakatkeid jne.

Sündmus tipnes suure kevadise luulelugemisega, mida (laeva nime arvestades otsekui tellitult!) saatsid vastu kilekatust põrpivad paduvihmahood.

Mis oli kokkusaamise mõte? Luule, mida loeti ja kuulati erinevates keeltes. Osasaamine sõnadest ja kõladest. Ise osaliseks olemine. Loeti kolmes, kahes, ent ka ühes keeles ? kes kuidas: kes inglise ja läti, kes läti ja eesti (nagu allakirjutanu) või kes inglise ja soome ja siis läti ja inglise ja soome või inglise, eesti ja läti keeles (nagu fs). Või rootsi, inglise ja läti keeles. Ja kes ainult taani või ainult leedu keeles. Või ainult inglise keeles. Kes üksi, kes tõlkekeele valdaja kaasabil. Võimaluste paljusus oli sündmuse suurimaid võlusid. Alustas Juris Kronbergs oma luuletsükli ?Hunt ükssilmaga?, mis muuseas koos muusikaga põletatud ka CD-le. Amanda Aizpuriete luges Jurise tekste läti ja saksa keeles, Juris ise inglise keeles. Eesti poeet fs-ile tuli läti keeles lugemisel appi läti poeet ja kirjastaja Peteris Draguns, liivlasele Ernðtreidile soome keeles lugemisel soome poeet Olli Heikkonen. Omavaheline luuleabitegu andis asjale lisaväärtuse.

Läti kultuurilehes Forums ilmus aga samal päeval terve lehekülg eesti luuletaja fs-i luulet (Guntars Godinði tõlkes), kus hiidpika ja ülimõjusa Lasnamäe ?poeemi? kõrval imelühike ?Tallinn?. fs luges mõned luuletused ette ka Riia noorteraadios. Kuulutamaks kõigile Balti ringi ja luulekevadet Riia pääl.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming