Saima Sõmer 6. II 1933 – 8. V 2006

 

8. mail lahkus pärast pikka rasket haigust keraamik Saima Sõmer, eesti tarbekunsti üks säravamaid isiksusi. Kunstiareenile astus ta kohe pärast kunstiõpingute lõpetamist 1959. aastal ning temast kujunes 1960. – 80. aastatel eesti keraamikakunsti üks juhtivaid figuure. Tähenduslik oli juba tema esimene suurem väljapanek 1965. aasta Tallinna Kunstisalongis korraldatud noorte keraamikute grupinäitusel koos Mall Valgu, Tiiu Lassi, Anu Ivaski, Luule Kormašova ja Naima Uustaluga. Sellest ekspositsioonist kujunes tollel perioodil meeldejääv, jõuline kunstisündmus. Sellel näitusel ei olnud liidreid. Iga esineja oli omaette individuaalsus, igaüks neist tajus keraamikakunsti esteetilist potentsiaali omamoodi. Saima Sõmer ilmutas ennast juba siis tundliku koloristina, eelkõige savikunsti maaliliste võimaluste kultiveerijana. Nii valmis keraamilisi serviise, dekoratiivseid vaase ja vorme, värvikaid seinapilte ning suuri maastikulisi pannoosid. Kunstniku aines oli loodus. Ta tunnetas seda emotsionaalselt, värvikalt, elurõõmsalt. Küllap realiseeris kunstnik siin oma Lõuna-Eestis veedetud lapsepõlve ja kooliaastate elamusi ja tähelepanekuid. Mahlakalt säravas koloriidis maalis Saima Sõmer keraamilisi natüürmorte. Neil kujutatu lausa pakatab küpsetes, küllastunud toonides. Kunstnik ei peljanud kasutada ka sädelevaid lüsterglasuure, mille suhtes eesti keraamika on olnud ju nii ettevaatlik. Saima Sõmer toob lüsterglasuuride metalse helgiga oma loomingusse pidulikkuse, lopsaka voolavuse.

Oluline peatükk kunstniku loomingus ja eesti keraamikakunsti tollases üldpildis olid kunstniku suured seinapannood. Lähtudes looduse üksikmotiivist, merekarbist, kivist, taimedest, komponeeris ta neid tundlikult stiliseerides panoraamse tunnetusega suurejoonelisi maastikuvaateid. Neis võlub detaili tundlik modelleering ja ülipeen, täpne loodusetaju.

Avara pilguga kunstnikuna pakkusid talle eneseavalduse võimalusi ka teised tarbekunstialad. Tuntud on  Saima Sõmeri aplikatsioonitehnikas seinavaibad. Kasutades villast riiet, vilti, lisaks käsitelgedel kootud vaimukaid detaile lõi ta taas kompositsiooniliselt suurejoonelisi, koloriidilt rikkalikke looduspilte. Ta on teinud nukke ning kavandanud 1980. aastal olümpiaregati maskoti Vigri.

Saima Sõmer kuulub eesti kunstnike põlvkonda, kes avas meie tarbekunstile ukse edasiminekuks kõrgendatud emotsionaalsuse ja vaba vormikäsitluse poole. Ta tegi seda lopsakas, võluvalt isikupärases laadis. Sõbrad ja kolleegid tundsid Saima Sõmerit säravalt humoorika, elurõõmsa ja optimistliku kaaslasena.

Saima Sõmer esines pidevalt eesti tarbekunstinäitustel, tema töid esitati rahvusvahelistel keraamikanäitustel Faenzas, Vallaurises ja Gdanskis. Viimati nimetatud väljapanekul autasustati kunstnikku medaliga. Saima Sõmera töid on USAs Metropolitani muuseumis, samuti Vallaurise keraamikamuuseumis ja Poolas Sopoti muuseumis.

Saima Sõmer oli aastaid ka Eesti Kunstnike Liidu juhatuse liige ning aastatel 1972 – 77liidu juhatuse sekretär tarbekunsti alal. Korduvalt oli ta valitud kunstinõukogude koosseisu.

Eesti Kunstnike LiitEesti Keraamikute LiitEesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming