Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Silvi Vare

Sõnapere on selliste sõnade rühm, kus kõik sõnad on üksteisega seotud nii oma vormi kui ka tähenduse poolest. Sõnapere kõige tähtsam liige on peasõna, mille tüvi kordub kõigis ülejäänud liikmetes. Peasõna on lihttüveline sõna ehk juursõna, mida ei saa enam osadeks jagada: aeg, ema, isa, laps, leht, maa, mägi, org jne. Peasõna ei ole ühestki teisest sõnast moodustatud, küll aga kõik ülejäänud sõnad. Vaatleme allpool sõnapere SÕBER lühendatud graafilist kujutist. Korduv lihttüvi on kõigis pereliikmetes antud paksus kirjas. Tuletistes eristab tuletusliidet sidekriips (-) ja liitsõnades tähistab moodustusosade liitumispiiri plussmärk (+). Kaldkriips (/) eraldab ma-tegevusnime tunnust. Nool (->) näitab, milline sõna on millest moodustatud. Need kaks sõna annavad kokku sõnamoodustuspaari, kus esimene on alussõna ja teine sellest moodustatud tuletis või liitsõna. Teise sõna tähendust saab seletada ta alussõna abil, mitte aga vastupidi: sõber -> sõbra-tar naissoost sõber; sõber -> sõpr-us sõpradele iseloomulik vahekord; sõprus -> sõprus+ring inimeste ring, keda seob sõprus; sõber -> sõbru-sta/ma sõber olema; end sõbraks tegema jne. Küsimärk (?) tähistab võimalikku, kuid antud juhul puuduvat pereliiget. Sageli on nii, et ühest sõnast saab moodustada teise, sellest omakorda kolmanda jne. Kõik järjestikku omavahel seotud sõnad on kokku sõnamoodustusahel: näiteks sõber -> sõpr-us -> sõprus+ring. Ahelas kõrvuti sõnad annavad sõnamoodustuspaari. Selle näite korral koosneb ahel kahest sõnamoodustuspaarist: sõber -> sõpr-us ja sõprus -> sõprus+ring.

1. Täiendage sõnaperet SÕBER. Leidke küsimärgi asemele sobiv tuletis või liitsõna. Missugused uued sõnamoodustuspaarid saite? Kas oleks võimalik seda sõnaperet veel täiendada?

2. Leidke allpool toodud sõnade hulgast sõnapere peasõna (lihttüveline sõna). Korrastage ülejäänud sõnad peasõnast lähtudes moodustuspaaride kaupa. Võtke eeskujuks sõnapere SÕBER. Kokku on võimalik moodustada neli ahelat. langevari, varjund, varjama, varjutama, vari, langevarjusport, varjundirikas, langevarjusportlane, varjutus, varjamine

3. Allpool toodud sõnade hulgas on kahe sõnapere liikmeid. Millised on nende peasõnad? Koostage antud sõnadest vastavad sõnapered. haavama, haavakoor, haavand, haavik, haavasikk, maohaavand, haavariisikas, haavahaigused, haavaarst, haavapuu, haavatu, haavikuemand

4. Koostage allpool antud sõnadest sõnapere, mille peasõna on POST ’postiasutus; postisaadetised’. Millised sõnad sinna ei sobi? Miks? postitama, aamoripost, väravapost, tuvipost, postitus, telefonipost, postipoiss, postitants, elektronpost, ametipost, häbipost, pudelpost, otsepostitus

5. Koostage järgmistest sõnadest kaks sõnaperet, leides neile kummalegi sobiva tähendusega peasõna. Toodud sõnade hulgas on viis numbritega tähistatud homonüümipaari, kus kahel sõnal on ühesugune kuju, kuid erinev tähendus. Lisage neile tähendus ja paigutage nad sobivasse sõnaperesse. teekond, teeline, jäätee1, jäätee2, elutee, kummelitee, jalgtee, liivatee1, liivatee2, unetee, raudtee, teeleht, raudteelane, teekruus1, teekruus2, teemasin1, teemasin2, teetass, teemeister1, teemeister2, nõmmeliivatee, manalatee

keel

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 8. aprilliks. Võitjatele auhinnad!

21.12.2012 Sirbi keele-elu leheküljel ilmunud keeleviktoriini vastused.

1. Tehissõnad on kolp, türp, relv, põlissõnad on kurg, talv, sulg, laensõnad on türm, turg, sült.

2. Polüseemia näited: turg, hiir, rist, säsi, lõuna. Homonüümia näited: arutus, tapp, kurk, tagumine, laug.

3. Kolm eestikeelset sõna, millest on võimalik moodustada nn e-mitmus, on jalg (jalge), silm (silme), rind (rinde).

4. Ühel ja samal sõnal võib olla eri kasutusvõimalusi ja tähendusi, nt fraasid mage toit − mage nali, kuum kohv − kuum tüdruk, hambutu vanainimene − hambutu kriitika, äge põletik − äge pidu, pilvine taevas − pilvine nägu, krõbe kamar − krõbe hind jms.

5. Eestikeelseid sõnu, millel on mõnes muus keeles küll sama kirjapilt, kuid mis tähendavad hoopis midagi muud: ost – rootsi keeles ’juust’, rase – taani keeles ’raevutsema, märatsema’, okse – taani keeles ’härg’ või ka ’rügama’, lahja – soome keeles ’kingitus’, toad – inglise keeles ’kärnkonn’, vile – ladina keeles ’odav’ jms.

Loosiõnn naeratas Indrek Lillemäele ja Kadriliis Rämmannile.

Palju õnne! Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming