Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Koostanud RITA NIINESTE

 

 

 

  1. Euroopa Liidu dokumentides esineb tihti sõna „meede”. Kes on selle sõna autor ning millist eesti kirjanikku võib nimetada selle ristiisaks?
  2. Mitu ametlikku keelt on Euroopa Liidus ja kas eesti keel kuulub nende hulka?
  3. Euroopa Liidu määrused on Eesti kodanike suhtes otsekohalduvad. Mida see sõna tähendab?
  4. Mis aastal loodi eesti keelde sõnaühend „ühenduse õigustik”?
  5. Milles seisneb Euroopa Liidu mitmekeelsuse põhimõte?

 

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 24. oktoobriks. Võitjatele auhinnad!

VI 2014 Keele Infolehes ilmunud keele­viktoriini vastused.

  1. Vene vanausulised on laenanud eesti keelest näiteks трепка (’trepp’), магустойство (’magustoit’), манерка (’mannerg’).
  2. Eesti kohalikus vene keeles on saanud igapäevaseks sellised eesti sõnad nagu maksuamet ja käibemaks.
  3. Kohalikus vene keeles saab jaanipäeva märkida ka nimetustega День Ивана Купала, Иван Травник, Крес, Колосок, Ярилин день.
  4. Peipsi-äärsete asulate Воронье või Варанья, Красные Горы, Большие Кольки eestikeelsed vasted on Varnja, Kallaste, Suur-Kolkja küla.
  5. Lööklaulus kõlasid arosii (хорошо ’hästi’) ja marosii (мороженое ’jäätis’).

Loosiõnn naeratas Eve Jaansonile ja Ingrid Rõigasele.  Palju õnne! Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming