Tiina Nurk 2. IX 1918 – 5. XII 2006

 

Eesti kunstiajaloolaste perest on lahkunud Tiina Nurk, üks vanemaid ja auväärsemaid. Tiina Nurk sündis 1918. aastal Rakveres. 1938. aastal lõpetatud Inglise kolledž andis edasisele haridusteele väga hea põhja. Aeg ei võimaldanud küll selle kiiret ja kindlajoonelist kulgemist, kuid 1952. aastal võis ta värskelt Tartu ülikoolis diplomeeritud kunstiajaloolasena alustada oma esimesel erialasel töökohal Tartu kunstimuuseumis. 20aastane muuseumitöö vanemteaduri ja teadussekretärina oli väga viljakas. Monograafiana ilmus uurimus Amandus Adamsoni elust ja loomingust (1959), südamelähedane uurimus Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tegevusest ja seal õppinutest viis väitekirja eduka kaitsmiseni 1968. aastal (ilmus monograafiana 1977; teine, parandatud ja täiendatud trükk 2004). Nimetatud teemadest lähtus üsna loomulikult huvi eesti kunstnike jaoks olulise kooli, A. Stieglitzi kunsttööstuskooli vastu. Peterburi kunstiõppeasutuse ajaloo ja seal õppinud eesti kunstnike tegevuse käsitlus ilmus 1972. aastal. Muuseumi igapäevatööna valmisid arvukad näitused ja kataloogid (E. Tiido, P. Liivak jpt).

Muuseumitööga kujunes Tiina Nurk tugevaks graafika spetsialistiks. Oma teadmisi jagas ta hinnatud lektorina ning huvilistele vajaliku graafikatehnikaid käsitleva trükise koostamisega (“Graafikatehnikad“, 1962). Sellelt pinnalt oli talle ahvatlevaks väljakutseks tööleasumine Tartu ülikooli raamatukogus asuva kunstikoguga, mille väärtuslikemaks osaks on Lääne-Euroopa varase graafika kogu. Järgmised 21 aastat pühendaski Tiina Nurk selle kunstikogu hoidmisele, uurimisele ja tutvustamisele. Vanema raamatufondi läbitöötamise tulemusel kasvas graafikakogu tema käe all pea poole võrra. Raamatute seas asunud graafikaalbumitest tuli ilmsiks tõelisi pärleid, nagu näiteks Rembrandti tööd.

Selle kõrval koostas ta aastail 1974 – 1993 kuus XV – XVIII sajandi gravüüride süstematiseeritud kataloogi, lisaks saksa litograafia inkunaableid registreeriva kataloogi. Kunstisõprade rõõmuks ilmus kirjastuse Kunst väljaandel ka kaks esinduslikku valikalbumit.

1993. aastal pensionile siirdununa ei katkestanud Tiina Nurk oma sidet ülikooliga, tema asjatundlikku abi vajas sel ajal oma graafikakogu inventeerimisel ka ülikooli kunstimuuseum. Ülikooli joonistuskooli ajalugu ja selle esimene õpetaja K. A. Senff olid Tiina Nurga uurimustes juba varem käsitlemist leidnud. Sinna, ülikooli taasrajamise aega, ulatusid ka graafikakogu juured seotuna ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi esimese ning kauaaegse juhataja prof K. Morgensterni tegevusega.  

Tiina Nurga abivalmidus, energia ja teotahe olid imetlusväärsed. Hea asjatundjana koostas ta 2002. aastal ülikooli raamatukogus graafikakogu ulatusliku ülevaatenäituse, mida saatis kaunis trükis. Tema tegemistega ei jõutud isegi alati sammu pidada – käsikirjas seisnud portreegravüüride kataloog on nüüd elektroonilise väljaandena värskelt kasutatav raamatukogu kodulehel. Ta jõudis rõõmu tunda uutest meediatest, mille abil Tartu ülikooli raamatukogu on teinud paljugi tema elutööst üle maailma kergelt kasutatavaks.

Tänutundes ja austusega kasutame ja hoiame alal trükisõna, millesse Tiina Nurk on jätnud oma uurimused, tänutundes mäletame teda hea kaaslase ja sõbrana.

 

Tartu Ülikooli Raamatukogu,

Tartu Ülikooli Kunstimuuseum,

Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstnike Liit, Tartu Kunstnike Liit, Eesti Kunstiteadlaste Ühing, Kunstiühing Pallas

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht