UUDISED

 

KUNST

Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia

Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm. Tänavuse preemia pälvis Katrin Koskaru suureformaadilise töötemaatikat käsitleva maaliseeria eest. Koskaru töis iseloomustab ka värske maalijakäekiri.

?Rüütelkonna hoone näitusel ?Kohatunne. Eesti kunsti klassika XVIII sajandist 1940. aastani? uuendati viimast korda temaatilist väljapanekut püsinäituse raames. Teemanäitus ?Estonica? keskendub eestlaste kujutamisele XIX sajandi esimese poole kunstis. Eesti ainestiku käsitlemine oli XIX sajandi esimesel poolel Lääne-Euroopa gravööride ja baltisaksa kunstnike pärusmaa. Huvitav teos väljapanekus on Johann Köleri koopia C. T. von Neffi maalist ?Viljalõikajad?.

?Täna kell 17 avatakse Vaalas Tiina Tammetalu näitus ?Real Stuff. Fatherland/Mothertongue?. Tammetalu jätkab Eesti maastike sarja. Ta ei kujuta, vaid näitab, tuues olulise maalapi näitusesaali kohale. Lihtsate ja kasinate maastike kõrval eksponeerib kunstnik lopsaka keelekasutusega kirja, mis e-posti teel tuli talle 9. III.

?14. VI avati arhitektuuri- ja disainigaleriis Arne Maasiku fotonäitus ?NYC Shots?. Foto on Maasikule pildiline struktuur, konstruktsioon, mis teeb vene konstruktivismi klassikust Alexander Rodt?enkost kunstniku ühe võimaliku eeskuju. Kuid paradoksaalsel kombel on see, mida Maasik läbimõeldult komponeerib, ikkagi kaos.

?16. VI avati Vivian Napa galeriis Märten Krossi fotonäitus ?Itaalia märkmed?. Väljapanekut võib vaadata kui kolme aasta jooksul võetud piltidest koosnevat päevikut, millest on valikuliselt välja pandud 28 fotot.  Fotod formaadis 42 x 63 cm on trükitud Epson 7600 printeril fine art puuvillasele paberile ultra chrome  tintidega. 

?Alates 13. VI on  Draakoni galeriis väljas  Marika Meschini näitus ?Kõigest südamest?. Õlimaali väljapanek on järg 2003. aasta Draakoni galerii väljapanekule ?Kuldlind? ja 2004. aasta G-galerii väljapanekule  ?Südamelaul?.

?Kuni 20. VI on Hobusepea galeriis väljas Andrus Rõugu näitus ?Vaimuvõlu?. Eksponeeritavad maalid ja graafilised lehed kuuluvad sarjadesse ?Maailma loomine?, ?Panta rhei?, ?Tagasitulek algusesse?, ?Vaimuvõlu? ja ?Võluvaim?. Abstraktsionist Rõuk lähtub küll maailma loomise müüdist, kuid on võtnud voli luua maailm uuesti, oma näo ja teo järgi.

?16. VI kaitses Artdepoo galeriis klaasikunstnik Maret Sarapu oma magistrikraadi. Sarapu kaitsmisega alustas uus galerii koostööd EKAga. Sarapu töö juhendaja on Eeva Käsper, retsensent Sirje Runge. Komisjoni kuuluvad Sirje Helme, Harry Liivrand, Leo Rohlin, Mare Saare, Arvo Päärenson ja Juhan Maiste. Sarapu magistritöö on klaasist kraed, milles kunstnik näeb enesemääratlemise, otsustus- ning elamisjulguse metafoore.

?24h galerii (www.kunstikeskus.ee) tutvustab ukraina kunstniku Nikita Titovi mütoloogiliste sugemetega maale. Titovi loomingu üks tõukejõud on huvi filosoofia ja mütoloogia vastu. Oma loomingus otsib ta maailma varjatud loomuse kunstilist väljendust.

?Alates 14. VI on EKA galeriis vaadata briti fotograafi Gavin Fernandese HULA kollektsiooni fotod. Näituse eellugu jääb eelmise aasta sügisesse, kui Briti Nõukogu kutsel külastasid Eestit London College of Fashioni fotograafia õppejõud Fernandes ning vabakutseline fotograaf ja stilist Marcus Ross. EKA palvel liitus külalistega ka Tarvo Hanno Varres  ning koos viidi läbi HULA rõivakollektsiooni pildistamise workshop. Workshop?il osalesid EKA moe-,  naha- ja graafilise disaini ning fotograafiatudengid.

 

?Jaan Vali pälvis 2004. aasta Euroopa Liidu Europa Nostra medali kultuuripärandi-alaste uurimuste kategoorias Eesti ajalooliste tuletornide käsitluse eest. Vali on tegelenud eesti tuletornide uurimise ja dokumenteerimisega juba aastaid. Uurimus on plaanis avaldada ka raamatuna.

?11. VI toimus Tallinna Metsakalmistul Edmund ja Helmi Valtmani urnimatus. Edmund ja Helmi Valtman olid Eesti Kunstimuuseumi suurtoetajad. Tänu neile sai muuseum välja anda eksklusiivse kunstialbumi ?Eesti kunst. 101 teost Eesti Kunstimuuseumi kogudest?. Eesti Rahvuskultuuri Fondis asutasid nad omanimelised stipendiumid.

?Tartu Kunstimuuseumis anti 6. VI Tartu ülikooli maalikunsti eriala bakalaureusetööde kaitsmisel välja järjekordne Lembit Rändi nimeline stipendium. Tänavu pälvis selle Peeter Ora. Tema lõputöö (juhendaja Lauri Sillak) ?Charles I elu ja surm? on kostüümimaalide seeria kui postmodernistlik lavastus luksuslikes kuldraamides. Lisaks põhistipendiumile anti välja ka ergutusstipendium, mille sai Peeter Krosmann tunnustusena küpse kunstnikuhoiaku eest ning enese loomingulise taasavastamise toetuseks.

?9. VI avati Y-galeriis TÜ kunstide osakonna II kursuse maalinäitus ?Teised välja!?. Kuraator on kursuse juhendaja Anne Parmasto. Näitusel esinevad  maalikunsti eriala põhiõppe üliõpilased Marie Kõljalg ja Riho Pärn, Andrus Raag (läbinud filosoofia põhiõppe)  ja Janek Ruus (läbinud materjaliteaduse põhiõppe) ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Eva Labotkin  ning molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mait Metspalu. Väljas on nii ühised kompositsiooniharjutused  kui ka iseseisvad tööd.

?10. VI avati Tartus Sadamateatris näitus ?The 2D Cowboys and a Man from No Man?s Land?. New Mexico kunstnikud Pat Kikut, Larry Bob Phillips, Mathew Williams aka Mad Dog ja Doug Morris eksponeerivad maali, joonistusi ja kollaa?e. Eesti juurtega Pat Kikut kujutab oma Peeter Mudistit meenutavatel maalidel hoburaua viskamise, Ameerikas levinud seltskonnamängu t?empione. Mathew Williams (Mad Dog), Larry Bob Phillips ja Doug Morris moodustavad grupeeringu 2D Cowboys ning  keskenduvad oma töödes ühisele sünnilinnale Amarillole, mis on ühtlasi ka USA tuumarelvade monteerimise keskus. 

?10. VI avati Tartu ülikooli muuseumi valges saalis eesti religioosse kunsti näitus. Väljas on Jüri Arraku, Jaan Elkeni, Nikolai Korma?ovi, Peeter Mudisti, Tiit Pääsukese jt maalid; Naima Neidre, Illimar Pauli, Vive Tolli, Eve Viidalepa, Maara Vindi jt graafika ning Heino Kivihalli kalligraafia.

?12. VI avati Pärnu uue kunsti muuseumis XII aktinäitus ?Mees ja naine? alapealkirjaga ?Vesi. Iha. Armastus?.  Väljas on Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäeva puhul tema teosed ?Laine ainus suudlus? (1922) ja ?Magava tütrekese portree? (1923). Konkursilt valis ?ürii Elo Liivi, Hannes Starkopfi, Ellen Kolgi, Ilme ja Riho Kulla kavandid, mille järgi skulptorid teevad ehtsast Carrara marmorist sügiseks kujud. Vaadata on ka Hille Palmi ja Ellen Kolgi varasemad marmortööd ning EKA diplomandi Raili Ilmsalu diplomitöö ?Eva?, iisraeli fotokunstniku Boaz Tali intiimsed aktifotod, Ameerika fotograafi Mark Sadani Eeva tõlgendused, Daniel de Chenu ja Elina Brotheruse videod, filmi- ja videokunsti piirimail loodud Ken Wardropi ?Undressing My Mother?,  briti kunstiteadlase, luuletaja ja fotokunstniku Edward Lucie-Smithi maskuliinsed fotod.

?16. VI avati Viljandi Linnagaleriis Tõnis Laanemaa, Mari-Liis Laanemaa, Pelle Kalmo ja Taavi Laatsiti näitus ?Struktuurid II?. Käesolev näitus on osa pikemaajalisest projektist, mille inspiratsiooniallikad on eesti loodus ja selle ürgsemad vormid. Väljas on Tõnis Laanemaa värvilised graafilised lehed,  Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo suureformaadilised loodusfotod kangal ja vineeril ning kõlab Taavi Laatsiti originaalmuusika.

?11. VI avati Haapsalus Evald Okase muuseumis Mara Koppeli kureeritud näitus ?Eraldi ja samas koos?. Sellesuvise Okase muuseumi noortenäituse traagelniit on kunstnike eraeluline suhe. Tööd on valitud kunstnike varasema loomingu hulgast. Osalevad Jakob Vogel, Sirja-Liisa Vahtra, Toomas Tõnissoo, Allan Tõnissoo, Mirja-Mari Schmidt, Silja Saarepuu, Lembe Ruben, Tjika Rebane, Maria Pukk, Villu Plink, Karl Nagel, Ivar Lubjak, Nestor Ljutjuk, Marita Lind, Mart Krull, Mara Koppel, Kaupo Kangur, Kadri Kangilaski, Liisa Kallam, Rikka Horn, Raul Erdel, Kaarel Eelma.

?Viis Tartu noort kunstnikku sõidavad koostöös MoKSiga Kunstibussiga läbi Eesti: buss peatub Mustlas, Häädemeestel, Kihnus, Tootsis, Viiratsis ja Moostes. Buss alustas 11. VI Moostes töötoaga ?Päev päikese all? ja lõpetab ka samas augustis kunstifestivali  ?PostsovkhoZ 5? ajal. Töötoas tutvustasid Michael Northam, Hitoshi Kojo ja John Grzinich nüüdiskunsti võimalusi. Juhendajatena tegutsevad veel Tartu  gümnasistid ja tudengid. Väljas oli ka Meiu Mündi maalinäitus.

19. VI kella 21 kuni 20. VI kella 9 jätkub Sõmerpalu mõisas pööripäeva tähistav FLUX ürituste sari. Esmakordselt tähistas ?vernalFLUX? kevadist pööripäeva tänavu Genfis. Sõmerpalu mõisas esinevad Hitoshi Kojo, Albert Gulk, Loren Chasse, John Grzinich ja Michael Northam.

 

?15. VI avati Harjumaa muuseumis Keilas näitus ?Kunstniku portree?. Näitus on pühendatud skulptor Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäevale.  See on foto- ja tekstiväljapanek, mis kirjeldab Adamsoni-aegset Paldiskit, inimesi, kellega kuulus skulptor kokku puutus, ning paiku, kus viibis. Näitusel keskendutakse vähem kunstile ja rohkem kunstniku isikule, tema kujunemisele, suhetele ümbritsevate inimeste ja perekonnaga. Näituse on koostanud Heli Nurger ja kujundanud Henry Timusk.

?8. VI avati Brüsselis Mare Vindi, Andres Toltsi ja Maara Vindi ühisnäitus ?Minu lemmikud?. Väljapaneku korraldas Eesti Belgia suursaatkond, kunstnike valiku tegi suursaadik Malle Talvet. Näitus on Brüsseli kesklinnas asuvas Galerii 34 ruumides avatud kuni 25. VI. Täna kella 18 ? 21 on näitusel eesti poeesia õhtu ?Nokturn?.

MUUSIKA

?Rahvusvaheline heliloojate rostrum peeti 6. ? 10. VI Viinis Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) ja Austria Raadio (ORF) korraldamisel. Rostrumit juhtis David Jaeger Kanadast, osales 30 rahvusraadiot ja kuulati 57 helitööd. Põhikategoorias osutus väljavalitud teoseks läti autori Mārtiņ? Viļumsi (1974) teos ?Le temps scintille??, alla 30aastaste heliloojate kategoorias oli parim briti helilooja Luke Bedfordi helitöö ?Rode with darkness?.

Rostrumi eesmärk on nüüdismuusika tutvustamine raadiokuulajatele. Tänavu rostrumil kõlanud teosed on oktoobrikuust Klassikaraadios eetris kolmapäevaõhtuti kell 19.

?18. ? 23. VI toimuvad kaheksandat korda heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani muusikapäevad. Avakontsert on laupäeval, 18. VI kell 16 heliloojate Kappide majamuuseumis, teiste kontserdipaikade seas ootavad muusikahuvilisi Lõhavere linnamägi (RAM), Suure-Jaani kirik (Andres Uibo, Ines Maidre, Maano Männi, Sven Grünberg jpt) ning Suure-Jaani õigeusu kirik (Peterburi mungakloostri koor Optina Pustõn). Lõunatunnid kohvikus Arturi Juures (Mati Lukk, Jüri Leiten, Olev Ainomäe).

Üritus lõpeb neljapäeval, Suure-Jaani laululaval jaaniõhtuga, kus jaanitule süütab Urmas Sisask.

?Eesti Raadio esitles 16. VI ER valges saalis Helena Tulve CDd ?Sula?. Albumil esitavad Tulve kammerteoseid NYYD Ensamble ja Irina Zahharenkova. Plaadi lõpulugu on orkestriteos ?Sula? ERSO esituses, dirigeerib Toomas Vavilov, solist on Tommy Mansikka-Aho. Albumi kujundas Tuuli Aule, plaadiümbris on teostatud jaapani origami voltimistehnikas ning illustreeritud Tarvo Hanno Varrese piltidega seeriast ?Päike?.

Helena Tulve (1972) on eesti tuntumaid noori heliloojaid. Aastal 2004 võitis ta esimese eesti heliloojana rahvusvahelise heliloojate rostrumi. ?Sula? on Tulve esimene autoriplaat.

?13. VI toimus G. Otsa nim Tallinna muusikakooli saalis Eesti Jazziliidu üldkoosolek. Eelmisel kevadel loodud liidu peamiseks eesmärgiks oma esimesel tegutsemishooajal oli regulaarsete jazziklubi kontsertide alustamine nii Tallinnas kui mujal Eestis.

Koostöös Teater NO99, Tartu ülikooli kohviku ja Ammende villaga korraldas Eesti Jazziliit oktoobrist maini Tallinnas, Tartus ja Pärnus kokku 45 kontserti eesti muusikute osavõtul, eriti populaarseks osutusid igareedesed Tallinna kontserdid.

Koosolekul valiti ka liidu uus juhatus, kuhu kuuluvad Jaak Sooäär (esimees), Anne Erm, Raivo Tafenau, Tanel Ruben, Mart Soo, Madis Sander ja Kalev Konsa. Liidu tegevsekretär on Anu Luik.

Täpsemat infot liidu tegevuse kohta vt koduleheküljelt www.estjazz.ee

TEATER

?k.a.s.k. project esitab: 28. ja 29. VI kell 20 toimub Endla teatris rahvusvahelise koostööprojekti esiettekanne Eestis. Etendus ?amor vincit omnia? on sündinud lavastaja-koreograafi Teet Kase, muusikute Augsti-Knüppeli-Schmitti, hääleseadja Kate Pringle?i ja Londoni linnaülikooli-Labani tudengite koostöös. Esinevad tudengid Itaaliast, Soomest ja Taanist: Chiara Zezzhi, Claudia Franceschini, Claudia Giordano, Jasmiina Sipilae, Eeva-Maija Mustonen, Dario Cossutta ja Kristian Tirsgaard. ?amor vincit omnia? teemaks on armastus aja(tuse) kontekstis ? kompromissitud ja mitmekülgsed suhted. Lavastuses käsitletavad teemad, suhted ja situatsioonid edastatakse liikumise, muusika ja hääle abil.

?Kümnel augusti suveööl võib renoveeritavas Vene Draamateatri suures saalis kogeda üle pika aja vene teatri suvelavastust, Jelena Skulskaja spetsiaalselt selleks kirjutatud ja Eduard Tomani poolt teatri võimalustega kohandatud muusikalist kiredraamat ?Kuidas armastada keisrinnat??. Olustiku loob Marianne Kuurme, liikumise seab Elita Erkina. Etendusi antakse 16. ? 26. augustini. 

TEADUS

?9. ja 10. VI toimus Helsingis X Baltimaade vaimse koostöö konverents. Iga kahe aasta tagant Läänemere regiooni esindajate osavõtul peetava konverentsi korraldajaks oli seekord Soome Teaduste Akadeemia, juhtteemaks oli ?Läänemere regiooni riikide minevik, olevik ja tulevik uues situatsioonis?. Eesmärgiks seati regiooni kuuluvate riikide intellektuaalide koostöö tugevdamine olukorras, kus Läänemerest on saanud Euroopa Liidu sisemeri.

Konverentsil, kus osalesid kõigi Läänemere piirkonna maade delegatsioonid, viibisid Eestist TA asepresident Jüri Engelbrecht, akadeemikud Ene Ergma, Peeter Tulviste ja Mihkel Veiderma, samuti Eesti TA välisliige Antero Jahkola ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Rein Vaikmäe. Oma ettekannetes käsitlesid J. Engelbrecht ja P. Tulviste ajalugu, poliitikat ja vastastikuse koostöö probleeme.

Konverentsi lõpetamisel otsustati, et XI Baltimaade vaimse koostöö konverents toimub 2007. aastal Riias.

Villi Ehatamm

?14. VI esitleti Eesti Teaduste Akadeemia majas Toompeal raamatut ?Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2005?. Igal aastal vabariigi aastapäeval valitsuse teaduspreemia laureaatide teadustulemuste populaarses vormis tutvustamine on saanud traditsiooniks. Tänavune värvitrükis sinisekaaneline raamat on juba üheksas. Raamat sisaldab elutöö eest peapreemia saanute Ilmar Koppeli ja tänaseks kahjuks juba manalateele läinud Ea Janseni kirjutise oma teadlaseteest ja uurimistöödest. Seitsmes teadusvaldkonnas aastapreemia saanud teadlased on esitanud oma tööde sisulise tutvustuse.

V. E.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht