Vajame üleriigilist infokäitlussüsteemi

Heiki Epner

Asja sees olles tundub kõik iseenesestmõistetav. Seda suurem on üllatus, kui kolleegid samalaadsetest asutustest (nimetagem neid siis mälu- või infoasutusteks või kuis tahes) omakorda imestavad, kuuldes, et raamatukogudes toimib pikemat aega ilma oluliste tõrgeteta raamatukogude infosüsteem. Tegelikult nad teavad. On kasutanud. On harjunud. Kuid üks raamatukogusüsteem tundub nii sügavalt raamatukogunduslik, mingi ?raamatukogude oma asi?, et mingeid seoseid välispidise maailmaga ei paista olevatki. Veel vähem on tarvidust ja vajadust arvestada sellega muude infosüsteemide projekteerimisel. Aga elektroonilises keskkonnas moodustavad nn puhas info ja infosüsteem koos metaandmestikuga terviku, mille komponentide  eraldi käsitlemine saab toimuda üksnes tinglikult ja piiratud ulatuses. Raamatukogusüsteemid on algselt loodud tavapäraste raamatukogunduslike tegevuste automatiseerimiseks, füüsiliste objektide kirjeldamiseks ja käitlemiseks, kuid nende edasise arengu on määranud elektroonilises keskkonnas toimunud muutused. Raamatukogusüsteemid on muutunud mitteadministratiivseteks infosüsteemideks, mis hõlmavad kõiki info tootmise, säilitamise, kirjeldamise ja kasutamise aspekte. Süsteemid koosnevad moodulitest, ühes moodulis kasutatavad elemendid on automaatselt kasutatavad ka kõigis teistes moodulites. Märgatav on tootjate taotlus tagada erinevate süsteemide ühilduvus. Kasutaja poolt vaadates sarnanevad need süsteemid üha enam Google?i-laadsete otsimootoritega, millega võrreldes on olulisteks ja püsivateks eelisteks otsing andmebaaside seest ja kollektsioonide sisuline eristamine. Kvaliteetinfo eristamiseks arendatakse nn arukaid otsimootoreid, kuid seni pole nende tulemused samal tasemel raamatukogusüsteemide eelprofileeritud otsinguga. Lähitulevikus ei ole siin muutused prognoositavad. Kaugemas tulevikus pole välistatud.

Koos elektrooniliste väljaannete osakaalu suurenemisega, digi­teerimise ja elektroonilise avaldamise laienemisega on välja arendatud ja arendamisel lahendused, mis laiendavad raamatukogusüsteemi võimalusi elektrooniliste objektide säilitamiseks, avaldamiseks, kirjeldamiseks ja kasutamiseks samas süsteemis analoogväljaannetega, ühtsete standardite alusel. Info eristamine kandja ja esinemisvormi järgi taandub, esiplaanile tõuseb leitavus sisuliste kategooriate alusel. Eesti areng ja vajaduste teadvustamine viitavad vajadusele luua raamatukogude baasil üleriigiline infokäitlussüsteem, mis suurtes joontes vastab Soome kolmnurk-süsteemile, kus kolmnurga tippudeks on raamatukogusüsteem (komplekteerimine, kataloogimine, serials, laenutus, lugejaregister etc.), arhiveerimise-avaldamismoodul ning kasutajaliides (incl. autentimine, RVL-moodul ja litsentseeritud materjalide haldamine). Süsteem toimib ühelt poolt tsentraalse struktuurina, mille sisulist osa täiendavad liikmesraamatukogud või täiendatakse nende kaudu, teiselt poolt kasutakse  süsteemi võimalusi ja ressursse kohapealsetes rakendustes.

Sisuliselt on tegemist üleriigilise elektroonilise raamatukoguga, mille kaudu saab ühe otsingu saata korraga kõigisse valitud infokogumitesse, sõltumata nende tüübist, alluvusest ja asukohast. Midagi, ja mitte vähe, on olemas. Raamatukogusüsteem pea täies mahus. (Teadus)raamatukogud on liidetud integreeritud raamatukogusüsteemi Innovative Interfaces kaudu ühtsesse elektroonilisse keskkonda, kus toimub  põhiosa raamatukogunduslikest toimingutest. Teatud mõttes on olemas üleriigilise-raamatukogu baasstruktuur. Osaliselt, hõlmates traditsioonilisi raamatukogunduslikke tegevusi ja nende laiendusi niivõrd, kuivõrd kasutatavad moodulid lubavad.

Kasutajaliidest raamatukogude kodulehtede ja Web-Opaci võrra, litsentseeritud väljaannete tarbeks on kasutusel EBSCO AtoZ. Põhimõtteliselt on otsustatud välja arendada raamatukogude portaal ehk kasutajaliides information retrieval system?i tasemel. Arhiveerimise ja avaldamise osas on omad säilitus-avaldamisserverid kõigil suuremail sisutootjatel. Suurte mahtude puhul, eriti üksikobjektide arvukuse tõustes, muutub nende eraldi haldamine  ja süsteemiga sidumine üsna problemaatiliseks. Siin võimaldab süsteemiga seotud mooduli (Millennium Media Management või analoog) rakendamine lahendada nii raamatukogude paratamatult tekkivaid probleeme kui luua tugistruktuur e-õpikeskkondade tarbeks (nagu Murdochi, Ferrise, Browni jt ülikoolides).

Kõik see maksab. Ja mitte vähe. Muidugi on võimalik teha ise, teha igaüks omaette, teha nii nagu suutlikkust parajasti on. Kokkuvõttes tuleb kallim, paratamatult kaasnevad kaotused kvaliteedis ja tempos. Üleriigilise süsteemi rajamiseks mõistliku ajaga on vajalik riigipoolne vajaduse tunnetamine ja  toetus administratiivsüsteemidega samadel alustel. Lõppude lõpuks on  library services  üks põhiline ja enim kasutatav avalik teenus e-halduse raames (vt ka E-Europe2005, Eesti infopoliitika põhialused 2004 ? 2006). Piirdumine rahvaraamatukogude kataloogiga ning elektroonilise  teadusraamatukogu  arendamise jätmine täielikult osaliste  kanda pole just eriti veenvalt põhjendatav.

Mis juhtub, kui riiklikku initsiatiivi ei tule? Mitte midagi ei juhtu. Raamatukogud tegutsevad edasi niivõrd, kuivõrd jõudu ja suutmist on. Tasapisi kaovad käibest eesti ja Eestis asuvad materjalid. Sest, nagu meid kogemus õpetab: mis ei ole mingil tasemel võrgus kättesaadav, lakkab kasutaja jaoks olemast. Kasutaja ise aga läheb sinna, kus on. Tasapisi.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming