VASTAB Aile Laats, Peterburi Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor

Aili Künstler

Peterburi Riiklikus Ülikoolis alustas Eestist saadetud lektor tööd 2002. aasta sügissemestril. Kas Eesti riigi „Eesti keele  ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2005–2010” võimalused on olnud piisavad, et pakkuda keeleõppe kõrval kultuuri tervikkäsitlust? Milles viimane seisab ja kuidas lektoreid selleks koolitatakse?          Olen Peterburis töötanud alates 2009. aasta septembrist. Kuigi minu põhiülesandeks on just eesti keele seminaride läbiviimine, olen lugenud loenguid nii eesti kirjandusest eksiilis, eesti draamakirjandusest kui ka kirjanduse põhikursust rahvaluulest tänapäeva autorite loominguni. Oma kogemuse põhjal saan  väita, et kirjanduse kaudu avaneb tänuväärne võimalus ka kultuuri lähemaks tutvustamiseks. Pole võimalik mõista eesti autorite teoseid, tundmata nende loomise ajal valitsenud olusid, suundumusi ja tõekspidamisi.       

Välisõppe programmi raames, mida rahastab HTM ja koordineerib Eesti Instituut, on olnud  mitmeid koolitusi, kus jagatud teadmisi ja materjale saab edukalt kasutada igapäevatöös. Lisaks toetab Eesti pool välislektoreid keeleõpikute ning muude vajalike kultuuri- ja ilukirjandusmaterjalidega. Oluliseks pean Eesti Instituudi pakutavat võimalust kutsuda Eestist külalislektoreid, kui mingi valdkond eeldab põhjalikumat ja detailsemat ülevaadet. Välisõppe sihtrühmana nimetatakse ses programmis Eesti ning eesti keele ja kultuuri  huvilisi välisriikide ülikoolides õppivaid tudengeid, aga samuti välisõppe keskuste asukohariikide poliitikuid, ametnikke, teadlasi, ettevõtjaid jt arvamusliidreid ja spetsialiste. Kes teil tegelikult õpivad?   

Ülikoolis õpivad meil ainult eesti eriala valinud tudengid, kuigi sel aastal pärast soomeugri teaduskonna ühist jõulupidu avaldasid ka ungari õppetooli üliõpilased soovi tutvuda eesti keele ja kultuuriga.  Kui aga rääkida Peterburi Eesti Kultuuriseltsi keeletundides osalejatest, siis tõesti, see seltskond on vägagi kirju: 14aastastest kooliõpilastest kuni 77aastaste väärikate vanaprouadeni. Nende hulgas on tõlkijaid, ehitajaid, ajakirjandustudengeid, arste, juhtivtöötajaid, koduperenaisi, loomeinimesi ning kõiki ühendab huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Nimekirjas on algajate grupis 34 õpilast ja edasijõudnute omas 19. „Õnneks” ei käi kõik  igas tunnis kohal, sest meie klassiruumi mahub füüsiliselt umbes 20 õpilast. Samas pole harvad juhud, kui hilisemad tulijad istuvad koridoris ja mõni noormees on endale koha leidnud prügikasti otsas.         

Milliseks hindate oma pehme diplomaatia panust Eestisse soodsa suhtumise kujundamisel?       

Võin siiralt öelda, et üksi tegutsedes jääks pool mõtteist idee tasandile, aga tänu Eesti Instituudile, Peterburi Eesti konsulaadi imelistele töötajatele ja ülikooli kolleegide abile on  toimunud rida Eestit ja meie kultuuri tutvustavaid üritusi. Kaasaegse eesti poeesia õhtu, mille lõppedes Peterburi Riikliku Lermontovinimelise Raamatukogu juhataja nentis, et pole ammu näinud saalis nii palju elevust ja rõõmsameelseid noori. Peterburi olustikku sobis hästi ja pakkus siinsetele vaatajatele palju kõneainet „Keisrinna hullu” lavastus, mida mängiti Eesti kultuurinädala raames ning kuhu kõik soovijad ei pääsenud, sest Roerichinimelise  muuseumi saal osutus liiga väikeseks. Väga positiivse vastukaja sai fotonäitus „Eesti kodu”. Need on ilmekamad nopped niiöelda pehme diplomaatia võitudest. Usun, et iga üritusel osaleja sai lisaks emotsioonidele ka parema ülevaate eestlaste mõttemaailmast ja püüdlustest. Kuulus vene maalikunstnik Nikolai Roerich on väljendatud mõtet: „Rahu kultuuri kaudu!”. Võin kinnitada, et seda deviisi järgides on võimalik luua sobilik pinnas  mis tahes diplomaatia arendamiseks.     

Eelmise aasta novembris heaks kiidetud „Eesti keele arengukavas 2011–2017” on öeldud, et see soodustab „eesti keele õpet ja propageerimist välismaal koos rahvusvahelise keelekoostööga”. Milles ilmneb selle väite sisu teie õppeasutuses?     

Eesti keele õpetamine kus tahes väljaspool meie maa piire ongi meie keele ja keele kaudu ka kultuuri levitamine. Peterburi Riiklikus Ülikoolis lõpetab sel aastal esimene lend eesti filolooge. Ehk olen sentimentaalne, kuid minu arvates on akadeemilise tulemuse kõrval oluline  ka emotsionaalne teadmine, et aastal 2011, mil Peterburis taastati meile kultuurilooliselt nii oluline eesti Jaani kirik, saavad siin diplomi neiud, kellest tulevikus võib loota aktiivseid eesti keelega tegelejaid ja kultuuri propageerijaid suures naaberriigis.   

Kas uus välisõppe programm aastateks 2011–2017 toob teie töösse midagi märkimisväärselt uut?   

Alates 2011. aasta septembrikuust olen mina  juba tagasi oma kodukoolis Miina Härma gümnaasiumis, aga soovin uuele eesti keele lektorile Peterburis huvitavaid väljakutseid, tulemuslikke seminare ja edumeelsete programmide õnnestumist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht