VASTAB Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

Aili Künstler

Kas uus keeleseadus annab sisuliselt võimaluse Narva ja Sillamäe eestlaste venestamiseks?  Sellist asjakäiku on kardetud. Küsimusest ei selgu kahjuks, kes nimelt sellist asjakäiku kartnud on, kuid selline küsimuseasetus on pehmelt öeldes asjatundmatu.  Igaüks, kellel on olemas algteadmised põhiseadusest, Eesti haldusõigusest ja kes on kas või põgusaltki lugenud kehtivat keeleseadust ning tutvunud uue keeleseadusega, näeb kohe, et vene keele kasutamist reguleerivad paragrahvid (Narva ja Sillamäe puhul siis § 11, aga mitte § 9: Narvas ega Sillamäel ei saa rääkida vähemusrahvuse keele kasutamise õigusest, sest täidetud ei ole põhiline vähemusrahvusesse kuulumise alus, kuna ligikaudu 2/3 nende  linnade elanikest on kas Venemaa kodanikud või määratlemata kodakondsusega) tulenevad otse põhiseadusest – nimelt põhiseaduse § 52 lõikest 2, mis annab õiguse mitte-eestikeelse enamikuga omavalitsuses kasutada seaduses sätestatud ulatuses ja korras sisemises asjaajamises selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Sisemise asjaajamise all mõistetaksegi avaliku võimu asutuse-sisest, mitte omavalitsuse territooriumisisest asjaajamist.

Täpselt samal viisil  on see küsimus reguleeritud ka praegu kehtivas keeleseaduses ja meil ei ole andmeid sealtkandi eestlaste venestamise kohta. Uue keeleseaduse reguleerimisala ei ole praegu kehtiva seadusega võrreldes muutunud. Isegi juhul, kui valitsus otsustaks lubada mõnes omavalitsuses kasutada sisemise asjaajamise keelena vene keelt, ei kahjustaks see eestlaste õigust eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kõigis keeleseadusega määratud valdkondades,  kuna vene keelt tohiks kasutada vaid eesti keele kõrval ning seda ainult sisemises asjaajamises. Meenutagem, et kohe pärast 1995. aasta keeleseaduse jõustumist pöördus nii Narva kui ka Sillamäe volikogu valitsuse poole ettepanekuga lubada kasutada omavalitsuse sisemises asjaajamises eesti keele kõrval vene keelt. Toona valitsus selleks luba ei andnud, kuna asjaajamine oligi ainult venekeelne ning valitsuse eesmärk oli eestikeelse asjaajamise kehtestamine nendes  linnades. Nüüdseks on nii Narva kui ka Sillamäe linnavalitsuse asjaajamine eestikeelne. Kui oletada, et küsimus on ajendatud sellest, et uuest seadusest on välja jäetud kehtiva keeleseaduse § 5 lõikes 2 sätestatut kordav § 7, mille kohaselt peavad nendes kohalikes omavalitsustes, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, avalikud teenistujad ja töötajad oskama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete piires, siis on  ka see kartus asjatu, sest selliseid omavalitsusi Eestis tegelikult ei ole. Uue seadusega nõutakse eesti keele oskust kõigilt avalikelt teenistujatelt ja töötajatelt ühtsel alusel, nii nagu seda ka praegu kehtiva keeleseaduse alusel on tehtud. 

Kas pole mitte näiteks Tallinnas venekeelsed inimesed, kes eesti keelt oskavad, tööturul eelisseisus? 

Iga keele oskus, mida tööülesannete täitmisel vaja läheb, annab tööotsijale eelise. Näiteks on  Keeleinspektsiooniga ühendust võtnud mitmed taksojuhid, kellele me aastaid tagasi tegime ettekirjutuse eesti keelt õppida. Toona olid nad pahased, sest kaotasid töö. Nüüd aga, kui eesti keele eksam on sooritatud, on nad isegi tänulikud, sest neil on keeleoskamatute ametivendade ees oluline eelis. Sama kehtib ka mitmete müüjate kohta, kes eesti keelt oskamata hakkasid tööle kauplusekettides, kus palgatingimused olid kasinad. Pärast ettekirjutust ning eesti  keele eksami sooritamist on nende võimalused tööd leida märksa avaramad. Eesti keele oskus on praegusel pingelisel tööturul oluline argument ning mitte-eestlaste eesti keele oskuse paranemise üle saab vaid rõõmu tunda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht