Võõrsõnad – pooleldi omad

Aili Künstler

Uuest võõrsõnade leksikonist on juba tükk aega puudust tuntud. Eelmisel aastal ilmuski kirjastuse Valgus „Võõrsõnade leksikoni” 8., Eesti Keele Instituudi keelekorraldajate põhjalikult ümber töötatud trükk, autoritena märgitud Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet ja Tuuli Rehemaa, toimetajatena viimased kaks, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk (etümoloogia) ja Ülle Viks (morfoloogia). Mis peitub sõnade „põhjalikult ümber töötatud” taga? TIINA PAET, „Võõrsõnade leksikoni” peatoimetaja: „Põhjalikult ümber töötatud” tähendab, et tegemist ei ole pelgalt uustrükiga, vaid et võrreldes eelmise trükiga on muutusi küllaltki palju, nii sisulisi kui ka vormilisi. Muutusi on märksõnastikus (märksõnu on nii lisatud kui ka välja jäetud), samuti etümoloogilise info mahus ja vormistuses ning tsitaatsõnade häälduse esituses. Ka on ajakohastatud sõnaseletusi ja lisatud uusi tähendusi. „Võõrsõnade leksikoni” 8. trükk on esimene eestikeelne võõrsõnakogu, kus on esitatud ka morfoloogia. Kui palju oli kaasatud konsultante? Millises vallas lisandus kõige rohkem uusi sõnu? Tiitellehe pöördel on kirjas kolmekümne konsultandi nimi. Uusi sõnu lisas omast valdkonnast pea iga spetsialist, peamiselt kogusid ja lisasid uusi märksõnu aga autorid ja toimetajad.

Kuidas on muutunud leksikoni iseloom?

Iga teos on oma tegijate nägu. Vääri, Kleisi ja Silveti leksikoni on alati peetud usaldusväärseks, EKI toimetajad on ajakohastanud sõnastust ja vähendanud hinnangulisust, säilitades põhijoontes varasema stiili. Keelekorraldajatena oleme püüdnud leksikoni ortograafia ja morfoloogia üldjoontes ühtlustada ÕSi viimase, 2013. aastal ilmuva sõnaraamatu tööversiooniga. Ka viitamissüsteemi korrastamine andis võimaluse luua keelekorralduslik aspekt: noolviide suunab ebasoovitatava märksõna juurest soovitatava juurde. Uute sõnade ja tähenduste allikana oli meil kasutada ka EKI keelenõuande andmebaas, mis põhineb igapäevasel telefoni- ja meilinõuandel ja kajastab seega võõrsõnade kasutust eesti keeles hästi. Kõige olulisem uuendus on käänamise ja pööramise lisamine. Nõnda et iseloomult on leksikon nüüd kasutajasõbralikum ja info hulk suurem.

Kuidas on sõnavalikut mõjutanud etümoloogiasõnaraamatu ilmumine? Kui tihe oli koostöö selle tegijatega?

„Eesti etümoloogiasõnaraamatu” andmebaasi saime kasutada juba selle toimetamise ajal. Selle teose ilmumine lubas meil oma märksõnastikust välja jätta hulga vanemaid laensõnu, nagu paber, tort, kuningas jts, mille varasemad koostajad olid lisanud just etümoloogia näitamise eesmärgil.

Kas on ka mõni valdkond, mille sõnavaras on ülekaalus pigem tsitaat- kui võõrsõnad? Kui kiirelt tuleb juurde uusi võõrsõnu?

Väga palju tsitaatsõnu on praegu kasutusel näiteks kokanduses, sest restoranid võtavad menüüsse järjest uusi toite. Ka kokaraamatuid antakse välja hulgaliselt. Kuna kokanduse valla tsitaatsõnu kasutatakse aktiivselt, on tõenäoline, et paljud muganevad üsna varsti.

Viimasel ajal tuleb palju ette islamiga seotud sõnavara. Leidsin lehekülje www.islam.pri.ee, kus antud kirjapilt erineb sellest, mida teie pakute: leksikonis niqab, seal nikaab, hijab on hidžaab. Milline võiks olla sõna „džilbaab” kirjapilt?

„Võõrsõnana eesti kirjaviisis kirjutamist võib vaja minna juhul, kui sõna kasutussagedus on piisavalt suur”, ütleb Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 20. maist 2009.

Kui tegemist on veel suhteliselt vähe tuntud mõistega, siis ollakse mugandamisega enamasti ettevaatlik, pigem kasutatakse tsitaatsõna. Mõiste tuntus on muidugi suhteline ja mainitud lehekülje toimetajatele, Eesti moslemitele on tegemist muidugi igapäevaste nähtustega, Eesti keelekasutajale laiemalt esialgu veel mitte. Oleme Eesti moslemitega teinud koostööd ja arutanud islami mõistete esitust, samuti konsulteerisime 2012. aastal tehtud selleteemalist magistritööd, mille põhjal on valminud ka viidatud sõnastik. Araabia sõnade mugandamine ei ole väga lihtne, kuivõrd on tegemist teise tähestikuga ja araabia keele kohalikud häälduskujud vahelduvad. Sageli põhinevad internetisõnastikud ka inglise vahenduskujudel, mitte araabia ühiskeelel. Džilbaab on latinisatsioonis jilbāb. Kui ei ole tegemist täppistekstiga, võib loobuda pikkusmärgist. Nagu juba mainitud, ei soovita ma seda mugandada, kuigi suure kasutussageduse tõttu on näiteks muganenud sõna „džihaad”.

Kust leiab araabia-eesti transkriptsioonireeglid?

Araabia päritolu sõnade tsitaatsõnadena kirjutamiseks on aluseks võtta araabia nimede kirjutamise soovitus (1996, vt Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426), mis põhineb ÜRO kohanimekorralduskonverentsil heaks kiidetud latinisatsioonil (1977). Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus araabia sõnade edasiandmiseks eesti tekstis on Emakeele Seltsi kodulehel http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm.

Kui tuleb – kas tuleb? – ka leksikoni võrguversioon, kas oleks mõeldav lisada eraldi näiteks islamiga seotud sõnade loend?

„Võõrsõnade leksikoni” võrguversiooni avalikuks tegemine vajab veel arutamist. Praegu on see kasutusel EKI teadus- ja arendustööks. Eraldi loendite tegemist ei pea me vajalikuks ega otstarbekaks, praegune leksikon ei sisalda ühtegi eraldi märksõnaloendit, isegi lühendid on märksõnastikus üldises tähestikjärjetuses. Kogemus on näidanud, et nii leitakse soovitud sõna hõlpsamini kui eraldi loendist. Võrguversiooni korral on lihtsa päringuga võimalik teha väljavõtteid nii araabia sõnadest kui ka kõikvõimalikel muudel otsingualustel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming