1990. aaastate Baltimaade fotokunst Kunstihoone galeriis

Tanja Muravskaja on koostanud valiku üleminekuaja Baltimaade fotokunstist, milles on näha nii oma aja ja poliitika märke kui ka kunstnike tulevikuaimdusi. Näitusel osalevad: Toomas Kalve, Eve Kiiler, Jüri Okas (Eesti); Andrejs Grants, Gvido Kajons, Inta Ruka (Läti); Alfonsas Budvytis, Algirdas Šeškus, Gintaras Zinkevičius (Leedu).
Näitus avatakse 24. septembril kell 18.
Kuraator Tanja Muravskaja on näitusele kutsunud kolm kunstnikku Eestist, Lätist ja Leedust kokku pea 100 tööga, et näidata fotokunsti abil, kuidas mõtestasid kunstnikud üleminekuaja sündmusi. Näituse korraldamise impulsiks said hiljuti Euroopas aset leidnud poliitilised sündmused, mis puudutavad ka Baltikumi ja mida võiks võrrelda 1990. aastate murranguga.
Nõukogude perioodi fotoelu on legendaarne, Baltimaade kunstnike vahel toimus tihe suhtlus: tegutsesid fotograafiahuviliste klubid, fotograafid korraldasid kohtumisi ja ühisnäitusi ning vahetasid kogemusi, ühtede looming mõjutas teisi. „Nii toimus kunstnik Inta Ruka esimene isikunäitus Tallinnas Kiek in de Kökis 1986. aastal. Sellest ajast peale on kultuurikontaktid katkenud, näitused ja suhtlus lakanud, ja veerand sajandit hiljem võib Tallinnas taas näha silmapaistvaid, tugeva autorinägemusega kunstnikke,“ räägib Muravskaja kultuurikontaktidest näituse taga.
Kuraator selgitab, et hoolimata kolme Balti riigi poliitilistest sarnasustest tulevad selgesti esile erinevused fotograafilises keeles: „Leedu fotograafial on tugev kontseptuaalne taust, fotod on tulvil melanhooliat ja „esteetilist igavust“, samas kui Riias tõuseb esile dokumentalistika. Ühendades modernistlikku esteetikat ja subjektiivset dokumentalismi kasvas uus Ameerika fotograafidest mõjutatud dokumentalistide põlvkond. Eesti kunstike tööde valikus on taas tähtis kontseptuaalsus, sotsiaalsus ja ka foto traditsioonid.“
Fotodel näeme autori suhtumist ja mõistame visuaalse jutustuse keelt, mille dikteerisid tolle aja totalitaarsed reeglid. Samas on see keel ka mõistukõneline ja otsib uusi vorme  “varjatud” sõnumi edastamiseks. Peamiselt kõneleb näitus autorist, kunstnikust, tema rollist ja kohast ühiskonnas, tema sõnumite tähendusest, isiklikust julgusest ja tõeotsingutest.
25. septembril kell 12 toimub Kunstihoone galeriis vestlusring kunstnikega. Olete oodatud!
Näitus „Külm vesi“ on osa Tallinna Fotokuu programmist. Fotokuu on alates 2011. aastast toimuv fotofestival, mis pöörab tähelepanu kaamerakunstile ja –kunstnikele. Lähemalt Fotokuu programmist: www.fotokuu.ee
Tanja Muravskaja (snd 1979) on fotokunstnik, elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud fotograafiat Eesti Kusntiakadeemias (MA 2010) ja Westminsteri Ülikoolis. Muravskaja käsitleb oma tugevates portreeseeriates (uus)rahvusluse ja identiteedi teemat.
Ta on kureerinud 2011. aastal Tallinna Fotokuu raames Boriss Mihhailovi näituse „Ma pole mina“ ja 2014. aastal Tallinna 16. Graafikatriennaali noorte kunstnike näituse „Kirjaoskus – kirjaoskamatus“.