Sürrealismi päevad Uue Kunsti Muuseumis

21. – 25. oktoober iga päev kell 17.00. Kõikidele üritustele tasuta sissepääs!

24. oktoobril kell 17.00
SÜRREALISMI ÜMARLAUD
Esinevad maailmanimega kunstiteadlane Edward Lucie-Smith Londonist ning  eesti  parim sürrealismi tundja Raivo Kelomees. Sihikule võetakse sürrealismi eluõigus 21. sajandil. Lühifilme sürrealismi ajaloost ning omaenda loomingut esitavad Ülo Pikkov ning Priit Pärn, kes on nõus avama oma loomeköögi  saladusi.

Kas sürrealism mahub 21. sajandisse?
Sürrealism kui kunstivool sündis Esimese Ilmasõja-järgses Lääne-Euroopas. Sõjaõudus oli kunstirahva meeled  sedavõrd segi paisanud, et nende loomingust  kadus piir reaalse ning irreaalse vahel. Paljud loojad uskusid, et põgenemine reaalsusest unenägude maailma  aitab edasi elada  ennasthävitavas maailmas.  André Bretoni „Sürrealismi manifest“ (1924) pani freudismist  lähtuvale kunsti- ja kirjandusvoolule  teoreetilise aluse. Peamisteks sürrealismi autoriteks tuleb  lugeda  maalikunstnikke  Salvador Dali´d  ja René Magritte, kirjanikke Louis Aragoni ja Paul Eluardi, arhitekti Anton Gaudi´d,  filmiloojaid Luis Bunueli ja Jean Cocteau´d. Viimane oli muidugi tuntud ka kui  kirjanik ja teatrimees.  Eestis sürrealism kahe ilmasõja vahel juuri ei ajanud, aga hilisemad nõukogude-aegsed  sürrealistlikud košmaarid  eostasid  Ilmar Malini, Jüri Arraku  ja Ülo Soosteri  maale, Madis Hindi ainsa romaani „Vaade merele“ ning Priit Pärna filme.

Et Uue Kunsti Muuseumil õnnestus tuua Prantsusmaalt Pärnusse  Salvador Dali graafika, keraamika ja medalite näitus, kus muuhulgas võib vaadata ka Dali-Bunueli filmi „Andaluusia koer“, siis on järgmine nädal pühendatud  sürrealismile laiemalt. Nii  täidavad alates  21. oktoobrist  muuseumitunde sürrealistlikud filmid. Kava algab esmaspäeva õhtul  Jean Cocteau linateosega „Poeedi veri“ (1930), teisipäeval etenduvad tšehhi autori Jan Švankmajeri animafilmid, kolmapäeval  ilmub ekraanile  Priit Pärna  „Elu ilma Gabriella Ferrita“, reedel saab nautida Heino Parsi, Rein Raamatu ning Mati Küti sürrealistlikke joonisfilme. Kõik filmietendused  on tasuta ja sobivad vaatamiseks ka koolinoortele.

Neljapäeval, 24. oktoobri pärastlõunal toimuval sürrealismi ümarlaual esinevad maailmanimega kunstiteadlane Edward Lucie-Smith Londonist ning  eesti  parim sürrealismi tundja Raivo Kelomees. Sihikule võetakse sürrealismi eluõigus 21. sajandil. Lühifilme sürrealismi ajaloost ning omaenda loomingut esitavad Ülo Pikkov ning Priit Pärn, kes on nõus avama oma loomeköögi  saladusi.

NB! Ümarlauast osalemiseks palume eelnevalt ennast registreerida e-posti aadressil muuseum@chaplin.ee, et teaksime kohtadega arvestada.

SÜRREALISMI PÄEVADE FILMIKAVA
21. oktoobril kell 17.00
JAN ŠVANKMAJER’i (Tšehhi) filmid 77 min.
“Historia Nature”, 1967, 10 min.
Kaheksa liigi portreed, mis on kombineeritud erinevate muusikastiilidega. Veeloomad – fokstrott, putukad – boolero, kalad – bluus, roomajad – tarantella, linnud – tango, imetajad – menuett, bakterid – polka, inimene – valss. Näeme animatsioone, milles segunevad joonistused, päris loomad ja animeeritud skeletid.

“Hauakamber”, 1970, 10 min.
Sürrealistlik reis Sedleci hauakambrisse, mille sisemust kaunistab enam kui 50 000 katku ohvrite skeletti.

“Et Cetera”, 1966, 8 min.
Üks väike animeeritud tegelane õpib kasutama tiibu, piitsa ja elumaja.

“Dialoogi dimensioonid”, 1982, 11 min.
Kolme erineva suhtlusstiili peegeldused. “Faktiline diskussioon” – kujutatakse puuviljast, köögitarvetest ja kirjutusvahenditest kolme kuju, kes järjepanu üksteist neelavad ja välja oksendavad. “Kirglik suhtlus” – kaks savist figuuri on teineteisega romantiliselt läbi põimunud ning lõpuks hädas oma kireviljaga. “Avalik vestlus” – kaks animeeritud pead mängivad iidset mängu „kivi-käärid-paber“ omal veidral moel.

“Meeste mängud”, 1988, 15 min.
Mees istub teleka ette, et vaadata jalgpallimatši, kuid ilmneb, et mängijad on moonutatud ja vägivaldsed. Kui mängijad lastakse jalgpalliväljakule, siis alustavad nad läbi teleri vaataja korterisse tungimist…

“Korter”, 1968, 13 min.
Mittemidagiütlev mees on lõksus ühes võikas korteris, kus miski ei allu loodusseadustele.

“Pimedus – valgus – pimedus”, 1989, 10 min.
Ühte väiksesse tuppa luuakse tasapisi uusi inimese kehaosi. Peale mitmeid katseid ja praakimisi leitakse lahendus, kuhu ja kuidas milline osa sobib.

22. oktoobril kell 17.00
POEEDI VERI
Filmi autor Jean Cocteau
1930, 55 min.
Jean Cocteau esimene film, millega ta murdis end filmikunsti ajalukku. Cocteau uurib oma sürrealistlikus ekraanitöös kunstniku kitsikusse jäänud elu, metafoori väge ning kunsti ja unistuste suhet. See Orfeuse triloogia esimene osa on kinokunsti üks suuremaid eksperimente, kus venitatakse piirid normaalsusest välja, püüdes tabada luuletaja võitlust elu ja surma üle.

23. oktoobril kell 17.00
ELU ILMA GABRIELLA FERRITA
Filmi autorid Olga ja Priit Pärn
2008, 44 min.
Mitmete auhindadega pärjatud Olga ja Priit Pärna joonisfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita” (2008) on dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud laptopist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid… Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

24. oktoobril kell 17.00
SÜRREALISMI ÜMARLAUD
Esinevad maailmanimega kunstiteadlane Edward Lucie-Smith Londonist ning  eesti  parim sürrealismi tundja Raivo Kelomees. Sihikule võetakse sürrealismi eluõigus 21. sajandil. Lühifilme sürrealismi ajaloost ning omaenda loomingut esitavad Ülo Pikkov ning Priit Pärn, kes on nõus avama oma loomeköögi  saladusi.

25. oktoobril kell 17.00
EESTI SÜRREALISTLIKUD FILMID
Heino Parsi, Mati Küti ja Rein Raamatu animatsioonid.

Teate edastas:
Vaiko Edur

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
Avatud suvekuudel iga päev 9 – 21.00
tel 44 30 772

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming