Välkloeng OLME ja ULME

Eesti Arhitektuurikeskuse XXXIX välkloengule OLME ja ULME raames küsitakse 30. jaanuaril kell 19 Tallinnas Projekteerijate maja saalis (Rävala pst 8): kui palju ruumi inimene vajab ja mis on personaalne ruum tänapäeva mõistes, tuleviku mõistes? Ulme- ja olmepaketi panevad kokku õhtu moderaatorid Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut.

TULEVIKU autonoomsed skafanderkeskkonnad – minimaalne elamise ühik või elamuslik mängukonsool? Mis on algseim ja esmaseim nõue meid ümbritsevale elukeskkonnale? On selleks kaitse?
Kaitse ilmastiku ja väliste ohtude eest? Röövlite ja kiskjate eest? Sääskede eest? Nii psühholoogilisel kui füüsilisel kujul?

Jäisel mäenõlval mediteeriv Tiibeti munk ei vaja kaitset, vaid suudab enese ümbert sulatada lume ja on kontaktis oma sisemise energiaga. Enamik inimesi aga vajavad kaitset tuule ja külma vastu, olgu selleks siis tavaline telk või kõrgtehnoloogiline skafander. Skafander kui vähim tehiskeskkond kaitseb inimest kosmoses vaenulike kiirguste eest. Ometi ei paku see psühholoogilist turvapaika nagu näitas film “Gravitatsioon”. Psüühiline tugevus ja tasakaal tuleb inimesel endal leida. Kas selleks saab keskkond kaasa aidata?

Kui elukeskkond tagab su füüsilise tervise ja heaolu (survival kit), siis mida on veel tarvis, et keskkond saaks olla ka elamuslik, vaimselt toniseeriv või lihtsalt meeldiv?

Skafander on kõrgtehnoloogiline kilp, kuid ei jäta palju ruumi liigutamiseks. Kui palju ruumi inimene vajab ja mis on personaalne ruum tänapäeva mõistes, tuleviku mõistes? Milline on minimaalne ruumiühik, mida inimene vajab elamiseks? Inimesed elavad peredes, korterites, majades. Üksi või mitmekesi. Sotsiaalsetes kogumites, mida nimetatakse koduks. Kas kodu peaks olema hingetõmbamise koht ja rahupaik või jääb sotsiaalsete sidemete tihnikus leidmata oma isiklik aeg ja meelerahu? Inimesed otsivad täiendavat meelerahu või elamusi spaadest, kirjandusest, filmist, loodusest, mäetippudest, kloostritest. Söö, palveta ja armasta! Kas meelerahu otsijatele oleks abi ka spetsiaalsest soolokapslist, mis on siiski pisut suurem kui skafander ja samas tõhusam kui telk, kuid võimaldab näiteks hingematvat vaadet või elamuslikku ööbimist puulatvades või hoopis paika, kus juhe välja tõmmata ja kogeda sisemist rahu?

Oletame, et loome sellise tingliku elukeskkonna mudeli, mis funktsioneerib autonoomselt, on ilmastikukindel ja jätab su ellu. Aga mida veel sellelt soovida? Kui see ongi tuleviku üksik saar, siis millised on need kolm asja, mida sinna kaasa võtaksid. Või hoopis maha jätaksid?

ESINEJAD
Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor ja IT visionäär
Katrin Koov, arhitekt ja matkaja
Yoko Alender, arhitekt ja arhitektuurinõunik
Jaanus Tamme, arhitekt, loovmõtleja, soolopurjetaja
Peeter Liiv, vaimse maailma alternatiivne rajaleidja, erudiit ja generalist

http://www.jan-ken.ee/

VÄLKLOENGUD
Välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

http://www.arhitektuurikeskus.ee/category/valkloengud/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming