Küünlakuu Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Esimene uus väljapanek on juba üleval – seal saab nautida Pärnu Kunstikooli õpilaste soojades ja helgetes toonides teoseid, milliste tase tõotab vägagi võimekate uute loojate tulekut Eesti kunstiellu.

Laupäeval saabuvad külla Soome, Eesti ja Läti tipparhitektid, et hoolimata krõbedast pakasest kütta tulise ajurünnakuga kuumaks Pärnu Raekoja suur saal. Kõigile huvilistele vaba sissepääsuga mõttelahingu sihtmärgiks on seatud küsimus “Pärnu – teivasjaam või moodne arhitektuuriteos Rail Baltica liinil?”  Pärnus ja Pärnumaal elavatele inimestele läheb kindlasti korda, kas Pärnu “eeslinnadesse” Tallinna ja Riiga hakkame tulevikus kihutama tänaste laohoonete ja Liivi taga peituvast teivasjaamast või hoopis jõe kohale kerkivast silmapaistvast ehituskunsti teosest. Sellisest, mis tõstab Pärnu oma arhitektuuripärliga  teiste maailmalinnade hulka. Kui ajurünnak raekojas lõpule viidud, suundutakse Uue Kunsti Muuseumisse, kus veel enne päikseloojangut avab Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere näitused “ERAMU 2008-2013 ja VÄIKE 2010-2013”. See kogu meie suurt saali täitev näitus annab mõjusa pildi moodsa eestlase kodust ning tema aeda peitunud suvemajadest.
 
Lähenev pühapäev on aga eriline. On küünlapäev ja on Tartu rahu aastapäev. Kes meit ei teaks üht Eesti ajaloo üht kõige tähtsamat fotot – Jaan Poska kirjutab 2. veebruaril 1920. a alla Tartu rahulepingule. Kui paljud meist aga on tähele pannud maagilist aurat ümber küünlaleegi, mis valgustab ajaloolist hetke, Eesti saatusepaberit ja Jaan Poska nägu? Maailmas pole kuigi palju dokumente, mis on ühtlasi kunstiteosed. See fotodokument seda kindlasti on. Ning nii pole imestada, et küünlapäeval, 2. veebruari videvikutunnil avaneva näituse “EESTI WABARIIK 100” üheks naelaks on see Karl Akeli ülesvõte.
Lugeja võib ehmatada – riigi sajanda sünnipäevani on ju jäänud veel neli aastat, ega Uue Kunsti Muuseum pole midagi segi ajanud? Ei, oleme veel täie mõistuse juures! Aga näituseid “EESTI WABARIIK 100” on meil tulemas neli. Sel aastal esitame valikut esimesel iseseisvusajal (1918 – 1940) loodud kunstiteostest. Tuleval aastal näitame okupatsiooniaastatel (1940 – 1990) nii kodu- kui välismaal sündinud eesti kunstnike teoseid. Ületuleval aastal aga jõuame taasiseseisvunud Eesti (1991 – 2016) kunstini. Neljas näitus “EESTI WABARIIK 100” avaneb juubeliaasta eelõhtul, 2017. aasta veebruaris ning seal eksponeerime laste ning noorte loomingut, pühendatud meie oma riigile.

Omariiklusele ja vabaduspüüdele pühendatud näitustesari tipneb 2017. aasta 6. detsembril avaneva ning 2018. aasta 24. veebruarini kestva väljapanekuga  “4 x 100 VABADUS”.  Sellel nelja riigi – Soome, Leedu, Eesti ja Läti –  100. aastapäevale pühendatud kunstinäitusel püüame esitada nelja rahva parimate kunstnike saja aasta jooksul loodud teoseid. Pärast Pärnut liigub näitus Helsingisse, Tallinna, Vilniusesse ja Riiga.  Loodame, et selle võimsa lõppakordiga saame avada ka Läänemere Kunstipargi peahoone Kontserdimaja ja jõe vahelisel kaldapealsel.

01. veebruaril kell 13.00
Uue Kunsti Muuseumi korraldatud avalik ajurünnak koostöös Pärnu Linnavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga Pärnu Raekojas (Nikolai tn 3)
Teema: “Pärnu – teivasjaam või moodne arhitektuuriteos Rail Baltica liinil?”

01. veebruaril kell 15.00
Arhitektuurinäituse “ERAMU 2008-2012 ja VÄIKE 2010-2012” pidulik avamine
Näitus jääb avatuks 02. märtsini 2014

02. veebruaril kell 15.00
Näituse “EESTI WABARIIK 100 – Eesti kujutav kunst perioodil 1918 – 1940” pidulik avamine
Näitus jääb avatuks 02. märtsini 2014

Kuni 19. veebruarini
“PÄRNU KUNSTIKOOLI ÜLEVAATENÄITUS”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming