Eesti Ajaloomuuseumi raamatute JOHANNES LORUPI KLAASIVABRIK. MASSTOODANGUST DISAINIPÄRLITENI ning PITKA JA PITKAPOISID LEGENDID VÕI TÕELISUS? esitlus 20. detesembril kl 16 Suurgildi hoones

Reti Meema

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. Järgmisel neljapäeval, 20. detsembril kell 16.00 esitleme Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „JOHANNES LORUPI KLAASIVABRIK. MASSTOODANGUST DISAINIPÄRLITENI“ ja Mati Mandeli monograafiat „PITKA JA PITKAPOISID – LEGENDID VÕI TÕELISUS?“.

ALBUM-RAAMAT „JOHANNES LORUPI KLAASIVABRIK. MASSTOODANGUST DISAINIPÄRLITENI“

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat (194 lk) tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Johannes Lorupi Klaasivabriku asutamist 1934. aastal Tallinnas Kopli poolsaarel võib pidada Eesti professionaalse klaasitööstuse alguseks ning legendiks ettevõtluse ajaloos. Erinevalt teistest siinsetest, peamiselt pudeleid ja muud pakkeklaasi tootvatest klaasiettevõtetest, tegeldi Lorupi Klaasivabrikus pidevalt tootmise uuendamise ja modernsete tehnoloogiate rakendamisega. Lorupi toodetud pokaalidest jõi president Konstantin Päts ning tema valmistatud uhke kristall oli 1930. aastate Eesti kodude jõukuse sümbol. Ettevõtte toodang konkureeris võrdväärselt välismaa vabrikutes valmistatuga, olles läbi aegade üks tuntumaid Eesti kaubamärke. Esimesena Eestis hakati Lorupi vabrikus valmistama pool­kristalli ja kristalli. Väljaanne annab hea ülevaate ettevõtte rajaja Johannes Lorupi elukäigust, tuntumate klaasidisainerite ja -meistrite tegevusest,  laiatarbekaubana toodetud klaasesemetest kuni eksklusiivsete autoritoodeteni. Kuna Lorupi klaasesemed on enamasti vabrikumärkideta, annab album võimaluse neid tänaseks haruldaseks muutunud esemeid taas ära tunda ja väärtustada. Valikus on enam kui paarsada eset erakogudest, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Tallinna Linnamuuseumi kogust. Trükise väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

MONOGRAAFIA „PITKA JA PITKAPOISID – LEGENDID VÕI TÕELISUS?“

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia (240 lk) „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Eestlaste katse Punaarmeele vastu hakata ebaõnnestus, sest poolte jõud olid ebavõrdsed. Seetõttu vahetus Saksa okupatsioon uuesti Nõukogude okupatsiooniga, Johan Pitka ise jäi kadunuks. Admirali kaaslased ja üks osa tema üleskutsele vastanud noorukeid hukkusid lahingutes või hilisemates heitlustes julgeolekuorganitega, teine osa arreteeriti ja pidi läbi tegema rasked laagriaastad. Paljude pitkapoiste, nagu ka admirali enda saatus on jäänud saladuseks.  Vastupanu okupatsioonivõimudele näitas selgelt rahva enamuse soovi elada iseseisvas riigis. Tuginedes uutele arhiiviallikatele ja kaasaegsetele mälestustele püüab raamat võimalikult täpselt selgitada Pitka ja pitkapoiste eesmärke, tegevust ja saatust traagilisel 1944. aastal ja järgnevatel aastatel.

Trükise väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond

Lisaks esitlemisele tulevatele raamatutele on kohapeal võimalus osta ka Eesti Ajaloomuuseumi värskelt ilmunud artiklite kogumikku sarjast Varia Historica VI. „MONETARY HISTORY OF THE BALTICS IN THE MIDDLE-AGES (12-16TH C)“ (koostaja Ivar Leimus).

Häid lugemiselamusi!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming